EL astus sammu lähemale külmutatud Vene varadelt teenitud tulude konfiskeerimiseks | Välismaa

Tere tulemast Eestisse! Viimased sündmused seoses ELi astutud sammudega külmutatud Vene varade teenitud tulude konfiskeerimiseks on tekitanud palju kõneainet nii kohalikus kui ka rahvusvahelises meedias. See otsus võib mõjutada oluliselt mitte ainult Eesti majandust, vaid ka teisi Euroopa Liidu liikmesriike. Arutelud selle teema üle on kuumemad kui kunagi varem ning paljud küsivad endalt, kuidas see võiks mõjutada nende igapäevast elu. Jääge kuulama, kuna me uurime seda teemat lähemalt ja toome teieni kõige värskemad uudised ja arvamused selle tähtsa sündmuse kohta.

Euroopa Liidu riigid leppisid esmaspäeval kokku, et edaspidi kantakse külmutatud Vene varadelt teenitud intressitulud eraldi kontole. Otsus võimaldab konfiskeerida need tulud tulevikus ning kasutada neid Ukraina abistamiseks.

Kokku on lääneriikides külmutatud 260 miljardi euro väärtuses Vene keskpanga vahendeid, millest 191 miljardit eurot on külmutatud Belgia arvelduskojas Euroclear. Kui Vene keskpangale kuuluvate varade, näiteks teiste riikide võlakirjade lunastustähtaeg saab täis, reinvesteeritakse need varad uuesti. Samuti reinvesteeritakse külmutatud varadelt teenitud intressitulud.

Kokkuleppe kohaselt suunatakse edaspidi Euroclearis Vene varadelt teenitud kasumid eraldi kontole ega maksta välja seni, kuni EL-i riigid lepivad ühehäälselt kokku nende suunamises EL-i eelarvesse Ukraina aitamiseks, vahendab Financial Times viidates liikmesriikide diplomaatide koostatud dokumendile.

Külmutatud varadelt teenitud kasumite konfiskeerimine oleks kooskõlas lepinguliste kohustustega ning EL-i ja rahvusvahelise õigusega, lisatakse tekstis. Dokumendis pole sätestatud konkreetset ajakava, millal selline konfiskeerimise ettepanek tehakse. Plaan puudutab ainult tulevikus teenitud kasumeid ning seda ei rakendata tagasiulatuvalt.

Detsembris tehtud Euroopa Komisjoni ettepanek Vene varadega ümberkäimiseks ei sätestanud kasumite konfiskeerimist ning EL-i eelarvesse suunamist, sest Euroopa Keskpank (ECB) ning EL-i suurimad liikmesriigid kardavad, et sellisele otsusele järgneks ebastabiilsus finantsturgudel ning Venemaa vastumeetmed.

USA, Ühendkuningriik, Jaapan ja Kanada toetavad kõikide Vene keskpanga varade, mitte ainult kasumite konfiskeerimist. EL-i liikmetest G7 riigid ehk Saksamaa, Itaalia ja Prantsusmaa on aga seni olnud selle ettepaneku vastu.

Neljapäeval leiab aset Euroopa Ülemkogu istung, mille raames püüavad liikmesriigid leppida kokku 50 miljardi euroses abipaketis Ukrainale.

Kokkuvõttes võib öelda, et Eesti on astunud olulise sammu külmutatud Vene varadelt teenitud tulude konfiskeerimise suunas. Selle sammu eesmärk on võidelda korruptsiooni ja rahapesuga ning tagada, et Eesti ei oleks varjupaigaks ebaseaduslikult omandatud varadele. See on oluline samm Eesti õigusriigi tugevdamiseks ja rahvusvahelise kogukonna usalduse säilitamiseks. Samuti näitab see Eesti pühendumust õiglasele ja läbipaistvale majanduskorrale. Sellega astutud samm näitab, et Eesti on valmis tegutsema rahvusvahelise õiguse ja normide järgimise nimel.