EL arutab uute biogaasibusside müügikeeldu | Eesti

Tere tulemast! Täna arutleme teemal, mis võib mõjutada meie ühistransporti – biogaasibusside müügikeeldu. EL on kaalumas uute biogaasibusside müügi keelustamist, mis võib olla oluline samm taastuvenergia kasutamise vähendamise suunas, kuid tekitab ka küsimusi meie transpordisüsteemi tuleviku osas. See otsus võib mõjutada nii meie keskkonda kui ka majandust, seega on oluline selle teema üle arutleda ja teha teadlikke otsuseid. Lähme sügavamale selle teema sisse ja uurime kuidas see võiks mõjutada meie igapäevast elu Eestis.

Euroopa Liidus on arutlusel uute biogaasibusside müügi keelamine, et need asendada elektri- või veisinkubussidega. Kuna Eesti linnades kasutatakse biogaasibusse palju, soovib Eesti, et see keeld ei jõustuks enne 2035. aastat.

Tartus sõidavad kõik linnabussid biometaaniga ning Tallinna bussidele on samuti biogaas üha tähtsam kütus, rääkis Tallinna linnatranspordi teenindusdirektor Hannes Falten.

“Biogaasi busse on meil 350 tükki ja biogaasi osakaal kütusena kõigub kuust olenevalt 55 protsendist 80 protsendini.”

Ka Pärnus on gaasibusse palju, seega Eesti suuremate linnade bussid sõidavad suuresti biogaasiga. Seda paljuski seetõttu, et biometaani tootmisel jäätmetest saab ära hoida heitmegaaside teke, mis muidu tekiks nende jäätmete lagunemisel suuremas mahus. Ometi soovitakse Euroopa Liidus biogaasibussid välja vahetada.

“Teiselt poolt, kui kasutada seda sõidukis ja summutist ikka see CO2 heide ja muut heitmed tulevad, siis linna kontekstis see on eriti oluline, et ka linna õhukvaliteet paraneks. See oli Euroopa Komisjoni ja paljude teiste riikide argument, miks võiks eelistada elektribusse,” selgitas kliimaministeeriumi kliimaosakonna nõunik Silver Sillak.

Ehk sarnaselt plaanile keelata sisepõlemismootoriga sõiduautode müük aastast 2035, soovis Euroopa Komisjon keelata biogaasibusside müügi juba 2030. aastast. Vanade bussidega saaks edasi sõita, aga uusi osta ei tohiks. Eesti vaidles, et see kuupäev ei tohiks kukkuda nii vara.

“Biometaanibussid oli meie erihuvi, mida teistel riikidel väga ei olnud. Meie huvi oli see, et biometaani, mis on kohalik kütus, mida toodetakse meil kohapeal ja mis aitab kaasa meie kasvuhoonegaaside heite vähendamisele, saaks bussides kasutada kauem kui Euroopa Komisjon ette pani. Meil õnnestus leida mõned suured liitlased, eelkõige Prantsusmaa, ja selle tähtaja me saime natuke edasi lükata,” rääkis Sillak.

Uus tähtaeg oleks Eesti soovil 2035, kuid see on veel vaid algne kokkulepe ning nõuded võivad Euroopa Liidu arutelude käigus veel muutuda. Selge on siiski, et enamik liikmesriike pooldab biogaasibussidest loobumist. Üks hetk peavad Eesti linnad leidma bussidele uue kütuse.

Tartu linnavalitsus sõlmib linnaliinide teenindamiseks kümne aasta pikkused hankelepped, ütles abilinnapea Raimond Tamm.

“Selge on see, et uus hankeperiood, mis algab 2029. aasta keskpaigast, seal veel mingit olulist muutust Euroopa Liidu vaatest esile tulemas ei ole. Meil on põhimõtteliselt võimalik ka 2029. aastal jätkata biometaani busside kasutamist. Küll aga, millise kütuse suunas me täpsemalt liigume, on praegu veel vara öelda,” rääkis Tamm.

Uut hanget hakatakse ette valmistama alles paari aasta pärast, lisas Tamm. Seega võiks Tartu ülemineku teha pigem 2039. aasta paiku, kuid nii kaugele on võimatu bussiliikluse tulevikku ennustada, tõdes abilinnapea.

“Täna küsides kindlasti ütlen, et veisniku- ja elektribusside hind ei ole biometaanibussidega võrreldes konkurentsivõimeline. Kui peaks ilma toetusteta tänasel päeval või viie aasta pärast Tartu linn üle minema elektri- või veisinkubussidele, siis see tähendaks meie jaoks lisakulusid. Need lisakulud oleks linnaeelarve vaates valusad.”

Sarnaselt ütles ka Tallinna linnatranspordi teenindusdirektor Falten, et praegu on vara öelda, millise kütusega sõidavad bussid 10-15 aasta pärast.

“Oli võimalus oktoobrikuus käia ka Brüsselis messil. Näha on, et kogu maailm liigub praegu elektribusside suunal. Kindlasti ei ole kadunud ka HVO diislibussid, mis saavad sõita biodiisliga. Samamoodi ka gaasibussid ja veisnikbussid. Neli energiakandjat – kindlasti on mõistlik nende kõigiga edasi minna. Me kunagi ei tea, mis olukorrad võivad juhtuda. Mõni päev on elekter kallis, siis tasub sõita kas gaasi või diisliga. Võimalusi peab olema palju.”

Tark ei torma, rõhutas Falten. Kuivõrd bussid vahetatakse üldjuhul välja iga 10-11 aasta tagant, saaks gaasibussidega sõita ka pärast 2040. aastat, kui need osta vahetult enne 2035. aasta uute gaasibusside müügikeeldu. Praegu pole seega mõtet elektribusse massiliselt kasutama hakata.

“See on väga suur üleminek ja väga suured energiakulud ning hetketarbimine. Praegu sellist kaablit TLT-sse ei tule, mis saaks ära laadida kõik meie elektribussid, kui meil oleks Tallinnas 100 protsenti elektribussid.”

Kui üks hetk peab gaasibussidest loobuma, siis praegu on raske öelda, millal seda kõige mõistlikum teha on, kas eelistada elektri- või veisnikubusse ning mis on ehk kõige tähtsam – palju maksab iga liinikilomeeter, mille uued bussid teenindavad. Selle kulu tasub lõpuks maksumaksja.

Kokkuvõtteks võib öelda, et biogaasibusside müügikeeld on olnud oluline teema aruteluks Eesti õiguskaitseorganites. Selle küsimusega tegelemine on oluline samm keskkonnasõbralikuma transpordisüsteemi suunas. Kuigi keeld võib teatud huvigruppe mõjutada, on selle eesmärk vähendada keskkonnasaastet ja toetada uute tehnoloogiate kasutuselevõttu. On oluline jälgida, kuidas see keeld mõjutab transpordisektorit ja kas sellel on soovitud keskkonnaalane mõju. Loodame, et Eestil õnnestub leida tasakaal keskkonnahoiu ja majanduslike huvide vahel.