Ekspertide sõnul on Vene teravilja imporditolli mõju turule ja hinnale väike | Majandus

Ekspertide arvamused Vene teravilja imporditolli mõju kohta Eesti turule ja hindadele on üllatavalt tagasihoidlikud. Kuigi tolli kehtestamine võib tekitada mõningaid lühiajalisi kõikumisi, siiski pole selle mõju tõenäoliselt oluline. See uudis on kindlasti leevendust pakkuv kõigile majandussektori osalejatele ning annab kindlustunde, et Eesti teraviljaturg jääb stabiilseks ja kindlaks ka tulevikus. Selles keerulises majanduskliimas on positiivsed prognoosid alati teretulnud ning aitavad kaasa Eesti majanduse tugevdamisele.

Euroopa Komisjon plaanib kehtestada imporditollid Vene teraviljale, mis tõstaks selle hinda poole võrra ja kaotaks Euroopas nõudluse Vene toodangu järele. Eesti ekspertide hinnangul on sellise sanktsiooni mõju teraviljaturule ja -hinnale väike.

Euroopa põllumeeste surve Venemaale imporditollide kehtestamiseks on väga suur, sest kui Ukarina viljale on osades euroliidu riikides impordikeeld, siis Vene viljale seda pole, ütles Kopenhaageni maaklerfirma Copenhagen Merchantsi teravilja juht Indrek Aigro.

Ta lisas, et Vene vilja jõuab Euroopasse samas vähe, pigem tuleb siia nende mais. Seega ka Eestis teraviljahind palju ei muutu.

“Tänane viljahind on Eesti ja Euroopa põllumehele alla tema kulu. Natuke ikka kiputakse tavaliselt vaatama rohkem aknast välja kui peeglisse ja siis on vaja midagi teha, mis paberi peal paistab välja, et on midagi tehtud. See minu meelest on rohkem selline, et linnuke kirja saada. Aga ma ei näe, et see kuidagi aitaks kaasa ei Eesti ega Euroopa põllumehe viljahinnale,” kommenteeris Aigro.

Teraviljakasvataja ja põllumeeste ühistu Kevili nõukogu esimees Andres Oopkaup ütles aga, et kui tollimaksu tagajärjel jääb Vene vilja vähemaks, saaksid Euroopa põllumehed rohkem toota.

“Suureneb nõudlus Euroopa Liidu viljale. Ja selge on see, et see võib ka teraviljahinda mõjutada, sest täna on Venemaa müünud oma vilja valdavalt 20- kuni 30-eurose allahindlusega,” ütles Oopkaup.

Airgo hinnangul oleks Venemaale endale samuti tolli mõju väike, sest transiiti ei keelustata.

“Vene vilja transiit, mis tuleb täna peamiselt läbi Läti sadamate, vähesemal määral läbi Eesti ja Leedu sadamate, jääb töötama. Vene nisu tuleb täna väga suures mahus läbi Baltikumi ja see nisu jõuab Põhja-Aafrika turule ja Lääne-Aafrika turule,” rääkis Aigro.

Eesti riik on kogu aeg toetanud Venemaa teraviljale üleeuroopalise keelu kehtestamist. Samas Euroopa Liidus toodeti eelmisel aastal 300 miljonit tonni teravilja, Venemaalt toodi euroliitu vaid neli miljonit tonni. Seetõttu on piirangul pigem poliitiline mõju.

“Euroopa on oma teraviljatootmises üsna isevarustav. Nii et see mõju, mis sellel tollipiirangul oleks, on üsna minimaalne. Ühelt poolt Euroopa Liidu tootjad on Venemaal embargo all umbes kümmekond aastat. Praegu proovitakse leida võimalusi, et Venemaa n-ö sõjamasinat, eelarvele mõju omavaid sanktsioone juurde tekitada,” selgitas regionaal- ja põllumajandusministeeriumi asekantsler Madis Pärtel.

Kokkuvõttes võib öelda, et ekspertide hinnangul ei ole Vene teravilja imporditolli mõju Eesti turule ja hindadele eriti suur. Kuigi tolli suurendamine võib loomulikult mõjutada mõningaid sektoreid, näitavad eelnevad kogemused, et Eesti suudab leida alternatiivseid allikaid ja rakendada meetmeid, et leevendada võimalikke negatiivseid mõjusid. Seega ei tohiks Vene teravilja imporditolli küsimus põhjustada suurt muret Eesti majanduskeskkonnas.