Ekspert: Rootsi ühiskonna suhtumise muutumine julgeolekusse võtab aastaid | Eesti

Tere tulemast Eestisse! Ekspertide sõnul võtab Rootsi ühiskonna suhtumise muutumine julgeolekusse aastaid. See on teema, mis pakub huvi mitte ainult Rootsi, vaid kogu Euroopa jaoks. Kuna julgeolekuolukord muutub pidevalt, on oluline mõista, kuidas ühiskond suhtub sellesse valdkonda. Arutelud ja õppetunnid Rootsi kogemusest võivad olla väga kasulikud ka Eestile. See teema on ülimalt oluline ja pakub palju mõtteainet meie ühiskonnale.

Rootsi ühiskond elab veendumuses, et sõda toimub kusagil mujal, ütleb Rootsit tundev julgeolekuekspert Martin Hurt ning lisas, et Rootsi ühiskonna mõttemalli muutumine julgeoleku valdkonnas võtab aastaid.

Rootsi tsiviilkaitseminister ja relvajõudude juht soovitasid rootslastel harjuda mõttega, et sõda võib ka Rootsi tulla. See hoiatus jõudis Rootsi noorteni aga hoopis Tiktok’i kaudu. Lapsed ehmusid ja helistasid seepeale massiliselt noorte õigusi kaitsva organisatsiooni usaldustelefonile.

Ehkki Rootsi on teel NATO liikmeks, kulub sealsel ühiskonnal aega saamaks aru, et sõda pole ainult teiste oma, ütlevad eksperdid. Seda isegi isegi vaatamata sellele, et viimasel kümnendil harjutas Venemaa Rootsile tuumalöögi andmist ja Ukraina sõda ajendas Rootsit NATO liikmeks pürgima. Mis omakorda seab kohustuse ise naabritele appi minema.

“Võib-olla Rootsis keskendutakse avalikus arutelus sellele, et Rootsile tullakse appi. Aga sellele kohustusele mõeldakse mõnevõrra vähem. Ja kui vaadata tulevikku, siis see on mõttemalli muutus, mis võtab palju aastaid,” ütles Hurt.

Rootsis arendati sõja järel välja Euroopa üks tugevamaid tsiviilkaitsesüsteeme, kuid see likvideeriti kümmekond aastat tagasi, ütleb Hurt. Samuti pole Rootsi koolides sellist riigikaitseõpet nagu Eestis.

“Täna veel on ametiisikuid, kes mäletavad, kuidas see oli korraldatud. Nii et ma kahtlustan, et selle uuesti loomine võib minna kiiremini, kui mõnes teises riigis, kus seda pole olnudki,” lausus Hurt.

Eesti olukord riigikaitseõppega on parem

Kaitseminister Hanno Pevkur ütles, et Eesti otsus viia riigikaitseõpetus koolidesse on samm parema isikliku valmisoleku suunas.

Eelmisel aastal toimus esimene suur evakuatsiooniõppus maa-alal Narvast Kadrinani. Eestis koordineerib elanikkonnakaitset päästeamet, kuid osalisi on rohkem – kaitseliit, omavalitsused ning haiglad, et tuua paar näidet. Paljude jaoks seostub tsiviilkaitse peamiselt varjendite ja sireenidega.

Siseminister Lauri Läänemets rõhutas kriisioludes teadmiste tähtsust. “See on see, millega me sel aastal alustame – erinevad koolitused Eesti inimestele. Sealt edasi tulevad ohuteavitussüsteemid, mis süsteemina on valmis, aga täna pannakse üles ja juuniks peaks olema ka sireenid Eesti suuremates linnades,” rääkis Läänemets.

Näiteks Iisraelis torkavad silma õhu- või kaugtulelöökide vastu kaitsmiseks valmistatud varjumiskohad lööklaine, kildude ja lendava prügi vastu. Sellistega saaksid ilmselt ka Eesti ehitusettevõtted hakkama. Meil siiski pannakse lootus keldritele.

“Põhimõtteliselt sobivad selleks natuke kohendatud kortermajade keldrid näiteks. Ja uute majade ehitamisel meil on soov ja kavatsus see nõue esitada, et sinna varjumiskoht tuleb rajada,” lisas Läänemets.

Kuidas toime tulla, kui pole regulaarselt elektrit ega vett, seda õpivad eestlased tänavu talvel aga ilma üheski elanikkonnakaitse õppeprogrammis osalemata.

Kokkuvõttes võib öelda, et Rootsi ühiskonna suhtumine julgeolekusse on pidevas muutumises ning selle muutumise tulemuslikkus võtab aastaid. Ekspertide sõnul on oluline pöörata tähelepanu haridusele ja teadlikkuse tõstmisele, et muuta ühiskonna suhtumist turvalisusse. Samuti tuleb jätkata tõhusa julgeolekupoliitika elluviimist, et tagada inimeste turvalisus nii Rootsis kui ka naaberriikides, sealhulgas Eestis. Kuigi muutused võivad võtta aega, on oluline püüelda stabiilsema ja turvalisema ühiskonna poole.