Ekspert: Boeing pole suutnud allhankijatel teha korralikku kvaliteedikontrolli | Majandus

Tere tulemast Eestisse! Täna räägime sellest, kuidas Boeing pole suutnud allhankijatel teha korralikku kvaliteedikontrolli. Ekspertide sõnul on see tekitanud mitmeid probleeme nende lennukites ning on olnud ohtlik ka reisijatele. Arutame, millised on olnud tagajärjed ja kuidas see on mõjutanud majandust. Samuti vaatame, kuidas see võiks mõjutada Eestit ja kohalikke ettevõtteid. Jääge meiega ja saate teada kõike olulist sellest intrigeerivast teemast.

Boeingu 737 Max 9 tüüpi lennukid võivad taas õhku tõusta, kui on läbinud vajaliku kontrolli, teatas USA föderaalne lennuamet. Samas ei lubata Boeingul lähiajal suurendada kitsa kerega lennukite tootmist. Max 9 otsustati maandada selle kuu alguses, kui Alaska Airlinesi lennukil kukkus õhus eest uks, mistõttu tehti hädamaandumine.

Alaska Airlinesi lennuki uks kukkus ära lahtiste kruvide tõttu. Üldiselt on see lennunduses harv nähtus.

Jaanuari alguses toimunud vahejuhtumi tõttu maandati rohkem kui 170 Boeing 737 Max 9 tüüpi lennukit. Järgnenud kontrolli käigus avastas Alaska Airlines oma lennukitest veel terve hulga kehvalt kinnitatud kruvisid.

“Kuna see oli ainult kaks kuud vana lennuk, siis see ei saanud ajaga lahti tulla, vaid need olid siis juba tootmises lahti jäetud. Tõenäoliselt on olnud kvaliteedikontrolliga probleemid,” leidis Magnetic MRO tehnik Tanel Torim.

Lennunduseksperdi Sven Kukemelgi sõnul on ühe vahekäiguga lennukitootjaid maailmas kaks – Airbus ja Boeing. Boeingu lennukidisain on olnud samasugune kõige esimesest 737 seeriast ehk 1968. aastast. Kukemelgi kinnitusel on niimoodi otsustatud eelkõige seetõttu, et Boeingu suurimad kliendid ei peaks piloote ja hooldusinsenere ümber koolitama. 

“Nad on üritanud tänapäevast tehnoloogiat hoida 1960-ndate loogikaga ja need ei lähe omavahel kokku. See, et Ameerika vedajad ei tahtnud sinna saada tagavaraust, tähendas seda, et nad hakkasid otsima sinna maakeeli öeldes MacGyveri-teibi lahendust,” lausus Kukemelk.

Boeingute vana disain tähendab aga ka seda, et nende lennukite tõhusus on väiksem kui Airbusil. Konkurentsis püsimiseks on Boeing pidanud lennukite hindu alandama, mis on omakorda viinud muude kärbeteni.

“Terve hunnik asju on outsource’itud ehk (tootmine) viidud teistesse riikidesse. Needsamad uksed tuuakse Aasiast, mitte ei toodeta Ameerika Ühendriikides ja otsitakse odavamaid variante. Kui nad seni tegelesid kvaliteedikontrolliga, väga tugevalt kõige sellega, mis toimub nende enda organisatsiooni sees, siis nad ei ole suutnud tekitada sellist kvaliteedikontrolli oma allhankijatele,” lausus Kukemelk.

USA föderaalse lennuameti teatel ei lubata Boeingul lähiajal suurendada kitsa kerega lennukite, sealhulgas 737 Max 9 tootmist. Vedajad võivad seda tüüpi lennukid taas õhku lubada, kui need on läbinud kontrolli.

Samas on lennufirmad Boeingu peale äärmiselt pahased, sest maandamisotsuse tõttu kaotati palju raha. United Airlinesi juht ütles isegi, et nad ei sooviks seetõttu Boeingu järgmise seeria lennukit oma parki lisada.

Eurooplasi need probleemid aga eriti ei puuduta, sest enamik kasutab Airbusi või teist tüüpi Boeingu lennukeid.

“Minu teada enamik neid Max 9 lendab Ameerikas, aga põhimõtteliselt saavad need ka Euroopas lennata. Hetkel vist neid ei lenda minu teada. Enamik operaatoreid kasutavad siin Max 8-t,” ütles Torim.

Eestisse lendavatest vedajatest kasutavad 737 Max 8-t Ryanair ja SmartLynx.

Kokkuvõttes näib, et Boeing pole suutnud allhankijatel teha korralikku kvaliteedikontrolli, nagu väidab ekspert. See võib tõstatada muret nii lennukite ohutuse kui ka ettevõtte maine osas. Oluline on jälgida, kuidas Boeing kavatseb probleemile reageerida ja milliseid meetmeid nad võtavad, et tagada allhankijate kvaliteedikontrolli parandamine. Lennundussektoris on ohutus kõige olulisem ning see peaks olema kõigi ettevõtete peamine prioriteet. Loodame, et olukord paraneb ja Boeing suudab taastada usalduse nende toodete vastu.