Eksperdi sõnul on esimeste klasside sisseastumiskatsed vastuolulised | Eesti

Tere tulemast Eesti sisseastumistestete vastuolulise teema juurde! Eksperdid on väljendanud muret esimesse klassi minevate laste sisseastumiskatsete üle, kuna need võivad avaldada negatiivset mõju laste psühholoogilisele arengule. Kas peaksime hindama esimese klassi minevaid lapsi nende akadeemiliste võimete või sotsiaalsete oskuste alusel? See on küsimus, mille üle riigi haridussüsteemis aktiivselt arutletakse. Jääge meiega, et saada põhjalikku ülevaadet sellest vastuolulisest teemast ja teada, kuidas see võib mõjutada meie tulevasi põlvkondi.

Valdav osa niinimetatud Tallinna eliitkoolide 1. klassi katsetel käinud lapsi saab nädala lõpuks oma koolikoha teada. Ka sel aastal oli Tallinna populaarsematesse koolidesse sadu soovijaid. Eksperdi sõnul ei tee nii varased koolikatsed haridussüsteemi paremaks.

Emilia-Elizabeth on üks üle 500 lapsest, kes kandideerib Tallinna prantsuse lütseumi 1. klassi.

“Seal käiakse teatris ja siis tantsitakse ja siis esinetakse. Ja siis tehakse kõike. /—/ Minu tädi, tema käib sellises raskes koolis ja siis tema rääkis prantsuse lütseumist ja siis seal oli üks tüdruk, kes rääkis, kuidas talle meeldib seal olla,” lausus Emilia-Elizabeth.

Kahetunnises sisseastumiskatses ei leidnud tüdruk midagi keerulist, lugeda-kirjutada talle meeldib. Pere otsustas kandideerida vaid ühte kooli, et lapsele mitte liialt survet avaldada. 

“Kohati on see tunne, et lastelt ikkagi röövitakse lapsepõlv liiga ruttu. Et lasteaed ei ole enam pelgalt koht, kuhu me viime lapse sellepärast, et emad-isad peavad tööle minema. Juba seal on ootused lapsele ja õppeplaan on nii tihe, et mõnikord ei jää lapsel isegi aega lihtsalt mängimiseks. Üks mäng ei jõua lõppeda, kui juba uus tegevusõpe tuleb peale. Muidugi see on taotluslik, see on just sel eesmärgil, et kõik vanemad tahavad saada oma lapsi eliitkoolidesse, sellepärast ka need sajad ja sajad registreerijad,” lausus lapsevanem Mari-Liis.

Tallinna niinimetatud eliitkoolide esimestesse klassidesse on soovijaid igal aastal palju.

“Registreerunud oli 288 last ja see teeb konkursiks 10 kohale. Tavaliselt on meil igal aastal suurusjärk selline. Üks asi on kindlasti see, et hinnatakse õppekvaliteeti nendes koolides, teiseks, et logistiliselt on väga hea asukoht – keset linna,” ütles Tallinna 21. kooli algklasside õppealajuhataja Valentina Taliaru.

Tallinna Ülikooli dotsent Triin Lauri ütles, et esimeste klasside katsed on vastuolulised, sest need ei kanna hariduslikust seisukohast olulist informatsiooni. Pigem on tegu laste ettetreenimisega, millel on kaheldav väärtus.

“Me oleme hästi uhked oma ühtluskooli üle, aga tegelikult varjatult on üsna palju eraldamist. Meil on teada andmed, kuidas meil on Tallinnas erinevate piirkonnakoolide vanemate sissetulekute erinevused mitmekordsed – ühtluskool? Kui me võtame kas või viimased PISA tulemused, siis tegelikult Eesti on üle OECD keskmise selektiivne süsteem,” leidis Lauri.

“Aga ühtluskool on selle süsteemi nimi. Ma arvan, et kui me nimetame asju valede nimedega või me mängime, et meil on ühtluskool, aga tegelikult ei ole ja teeme seda justkui mitte märkama, siis ma arvan, et see õõnestab ühtluskooli nime ka,” lisas ta.

Kokkuvõttes võib öelda, et esimeste klasside sisseastumiskatsed on tekitanud palju vastuolusid ja arutelusid. Kuigi mõned eksperdid pooldavad selliseid katseid, tuues välja nende vajalikkuse ja tõhususe, on teised seisukohal, et need võivad tekitada survet lastele ja viia ebavõrdsuse suurenemiseni haridussüsteemis. Seega tundub, et on vaja põhjalikumat analüüsi ja arutelu selle teema üle, et leida parimad lahendused, mis tagavad kõigile lastele võrdsed võimalused hariduse omandamisel.