Eik: kardan, et mu sõnavara mandub | Inimesed

Tere tulemast Eestisse! Eik ei ole tavaline inimene, tema hirm sõnavara mandumise pärast näitab tema sügavat huvi sõnade ja keele vastu. Inimesed, kes jagavad tema hirmu, tahavad kindlasti teada, kuidas ta selle vastu võitleb. See hirm on midagi, mis meid kõiki puudutab, kuid mitte kõik ei mõista selle olulisust ja tagajärgi. Sõnavara mandumine võib mõjutada meie suhtlemist, eneseväljendust ja suhtlust teistega. Eik’i lugu on paeluv ja paneb meid mõtlema omaenda sõnavara hoidmisele.

Muusik ja luuletaja Eik tunnistas “Ringvaates”, et kardab laisaks muutumist ja sõnavara mandumist. Sünonüümisõnastik ja eesti keele seletav sõnaraamat on need, mis mind tihti aitavad, sõnas ta.

23-aastane Eik Erik Sikk, kes vallutab lavalaudu artistinimega Eik, on tänaseks välja andnud kuus stuudioalbumit ning tema peent sõnakirjutamiskunsti kiidavad ühtviisi nii kunstnikud kui ka fännid. Viimased kolm albumit on noormees suures osas kodus asuvas riidekapis salvestanud. “Siin valmib eesti kultuur, riidekapis,” naeris ta.

Esimesed luuletused kirjutas Sikk umbes kuueaastasena. Muusik selgitas, et riimid võivad sündida igal pool. “Mul on telefonis päris mitu väikest notes’i, kus on kolm rida, riim või hea mõte, millest võiks laulu kirjutada,” sõnas ta.

Kuigi riimid võivad pähe hüpata isegi peol või bussis olles, vajab noormees nende kirjapanemiseks privaatsust.

“Mul on tunne, et kui ma näiteks ühistranspordiga sõidan ja hakkan telefonis kirjutama, siis keegi näeb seda esimest kõige labasemat ideealget kõrvalt ja mõtleb, et see on see Eik, ta kirjutab selliseid sõnu, täiesti lollakas peast. Ma ikkagi kardan seda,” tunnistas ta.

Muusiku sõnul on kõige keerulisem kirjutada lihtsaid sõnu. “Sünonüümisõnastik ja eesti keele seletav sõnaraamat on need, mis mind tihti aitavad,” tunnistas ta ning netis, et raamatuid ta väga palju ei loe. “Ma kardan natukene seda, et ma muutun mingi hetk laisaks ja mu sõnavara mandub, varsti peab lugema hakkama,” naeris ta.

Laisaks ei lase Sikul muutuda ka üha suuremad väljakutsed. Möödunud aasta veebruaris esines ta vabariigi aastapäeva kontserdil, sügisel astus üles Eesti parimate ettevõtete auhinnagalal, kus ehitas oma teksti Lennart Meri kõnede ümber. Muusiku sõnul aitavad sedasorti ülesanded siis, kui inspiratsioon kaduma kipub.

“Mul on loomekriise ka olnud. Istun ja mõtlen nendest ilusatest sõnadest, mis võiks kõik üles kirjutada, aga ei kirjuta mitte midagi ja siis need kaovad. Aga ma ise teen seda endale, see on mu enda laiskus,” sõnas ta ning lisas, et laisklemine aitab tal end pärast paremini väljendada. “Mul on tunne, et kui sa vahepeal hoiad ja laiskled, siis kui sa päriselt kirjutama hakkad, tulevad kõik need ideed läbimõeldumalt esile.”

Selle artikli kokkuvõttes tundub, et paljud eestlased jagavad muret sõnavara vähenede kvaliteedi pärast ning tunnevad, et nende keeleoskus on halvenemas. Autor Eik Kirn leidis, et põhjuseks võib olla meediatarbimise muutumine ja suurenev inglise keele mõju. Kuigi muret tekitav on keeleoskuse vähenemine, toovad kaasautorid välja ka positiivseid arenguid eesti keele elujõulisuses ja rikkalikkuses. See annab lootust, et hoolimata muutustest ja väljakutsetest, suudab eesti keel säilitada oma olulisuse ja unikaalsuse tulevikus.