Ehitusinsener: praegu jõuab veel lõhkemisohus toru soojustada | Tehnika

Tere tulemast Eestisse! Tänapäeval on ehitusinsenerid mänginud olulist rolli ehitusprojektides, tagades, et struktuurid ja süsteemid oleksid turvalised ja vastupidavad. Hiljuti on aga tekkinud mure lõhkemisohus torude soojustamise ümber. See on toonud kaasa tõsiseid küsimusi hoone ohutuse kohta. Selles olukorras on ehitusinsenerid mänginud võtmerolli, et leida lahendus probleemile ja tagada inimeste ja vara turvalisus. See artikkel käsitleb täpsemalt seda keerulist olukorda ja inseneride pingutusi selle lahendamiseks.

Külma ilmaga jäätub torudes nirisev vesi aegamisi, kuni tekib jääklomp, mis võib sulades toru lõhkema panna. Tallinna Tehnikakõrgkooli ehitusinstituudi direktor Anti Hamburgi sõnul peaksid oma torustiku üle kontrollima eeskätt need, kelle torud on maapõues või soojustamata.

Kui kaua kulub ühes torus jääklombi tekkeks, sõltub Hambrugi sõnul külmakraadidest. Näiteks võib toru -20°C pakasega jäässe minna ühe ööpäeva jooksul. “[Jäätumisaeg] sõltub ka sellest, kus toru asub: kas maapinna sees või ruumis, mis on kütmata,” lisas ta saates “Terevisioon”.

Plusskraadide ja sulaimaga hakkab jää toru seinte pealt sulama. “Kõige kriitilisem ongi see, kui see jää natuke sulab ja siis uuesti külmub. Kuna jääl uuesti sulades ja kümudes maht kasvab, siis mingil hetkel ta saavutab piiri, kust ta toru survele või pingele vastu ei pea,” kirjeldas Hamburg plahvatuse teket.

Sel juhul lähevad metalltorud tema sõnul tavaliselt kiiresti lõhki. “Plastiktoru ei pruugi lõhki külmuda. See võib külmuda mõne külmumistsükliga. Mida rohkem on sulamist-külmumist, seda tõenäolisem on, et plastiktoru ka lõhki läheb,” võrdles ta. Siiski võib ka vanem plasttoru esimese külmumistsükliga lõhkeda.

Külm liigub inerstsiga

Kõige rohkem tunnevad oma torustiku külmumise pärast muret suvemajade elanikud. Nimelt on Anti Hamburgi sõnul veeavarii oht kõige suurem maapinnas asuvates torudes. “Kui [toru] on kusagil ruumis sees, on meil võimalik seda sulatada: kutsuda torumehed, kes aitavad sulatamisega tegeleda või ise hakata soojendama seda. Kui see toimub maapinnas sees, siis me ei tea, kuskohas täpselt see külmumise koht on,” kõrvutas ta.

Keldrites võib tema sõnul oletada, et külmumine tekib kohas, kus toru majja sisse tuleb. Kellel on juba torud külmunud ja lõhekmisoht suur, võikski Hambrugi sõnul need kohad üle vaadata. Maapinda maetud torude puhul on suurem oht aga külmumispiirist kõrgemal ehk kuni 1,5 meetri sügavusele asetatud torudel. “Kusagil meetri ja poole meetri peal nii-öelda pika külmaga jõuab külm ka nii sügavale,” ütles Hamburg.

Nimelt liigub külm maapinnas väikese inertsiga. Kui Eestis on sel talvel alates novembrist vahetunud mitu külmumise-sulamise tsüklit, siis iga korraga on külm jõudnud pinnases veidi sügavamale. “Kui mõtleme, et nüüd läheb soojaks ja probleem kaob ära, siis tegelikult […] hakkab külm maapinnas sügavamale minema. Meil võib alles nädala pärast seal maa sees toru külmuma hakata,” kirjeldas Hamburg.

Pinnasesse maetud ja isolatsiooniga torudeni võibki külm jõuda niivõrd aegamisi, et avariioht on tõsine alles veebruaris-märtsis, mitte isegi veel jaanuaris. “Ehk kui kusagil on teada, et {torud on] maapinna lähedal, siis kindlasti täna on võimalik veel reageerida ja kasvõi mõned kohad lahti kaevata, torusid asendada või panna mingi lisasoojustus sinna peale,” märkis Hambburg.

Samuti soovitab ta praegu keldrites torud üle vaadata. Seda eriti keldrites, mis on kütteta või isoleeritud põrandaga. Kui keldris on õhuluugid, siis esmajoones võiks Hamburgi sõnul sellised külmaohtlikud kohad üle kontrollida.

“Muidugi on võimalik ka termostaadiga reageerivaid küttekaableid torudesse sisse paigaldada. Või siis on toru ümber võimalik pöörata elektrilised küttekaablid, aga teatavasti elekter on ka kallis. Nii et mida sügavamal maapinna sees ja mida rohkem sooja ruumi pool [torud] on, seda väiksem see mure on,” arutles Hamburg.

Allikas:
“Terevisioon”. Küsis: Katrin Viirpalu.

Kokkuvõttes on oluline mõista, et lõhkemisohus toru soojustamine on praegu veel võimalik ja oluline ülesanne ehitusinseneridele Eestis. Artiklis esitatud lahendused ja tehnoloogiad näitavad, et on olemas tõhusad viisid, kuidas tagada torude ohutu soojustamine, vältides sellega võimalikke õnnetusi ja kahjustusi. Ehitusinseneridele on oluline pidevalt end arendada ja olla kursis uusimate tehnoloogiliste lahendustega, et tagada ehitiste ja infrastruktuuri ohutus ning vastupidavus. Seega on oluline jätkata teadmiste ja oskuste täiendamist selle valdkonna spetsialistidele.