Eestlased võtsid mullu automaatidest välja neli miljardit eurot sularaha | Majandus

2189560h62b9t24

Tere tulemast Eestisse, kus sularaha kasutamine mängib endiselt olulist rolli meie majanduses. Möödunud aastal võtsid eestlased automaatidest välja uskumatu summa – neli miljardit eurot sularaha. See näitab meie rahva kindlat usaldust sularaha vastu ning kinnitab, et traditsioonilised maksevahendid on endiselt olulised. See on kahtlemata üks näide Eesti uhkest finantskultuurist ja põnevast majandusest. Kas soovite teada, kuidas see meie igapäevaelus väljendub? Jätkake lugemist, et avastada rohkem meie põneva majanduse kohta.

Kuigi sularaha kasutatakse üha vähem, siis asjatundjad sularaha täielikku kadumist ei ennusta ning pigem isegi soovitavad mõistliku koguse sularaha kodus hoida.

Eesti Panga sularaha- ja taristuosakonna juhataja Rait Roosve rääkis, et mullu võtsid eestlased sularahaautomaatidest välja nelja miljardi väärtuses sularaha.

“Oluline tendents on see, et jaemaksetes sularaha osatähtus vähehaaval pidevalt väheneb. Praegusel hetkel Eestis, väga jämedalt öeldes, on umbes olukord selline, et meie hulgas on circa 10 protsenti inimesi, kes on jäägitult sularaha kasutajad või fännid.”

Roosve sõnul on sularaha kõige suurem trump see, et sellega saab arveldada igas olukorras.

“Kui me räägime kõikidest teistest makseviisidest ja sularaha alternatiividest, siis neid iseloomustab see, et nad on tehnoloogiliselt seotud. Nad eeldavad tehnoloogilist infrastruktuuri ja see infrastruktuur on väga sageli kuskile kontsentreeritud. On see siis mingi server või serveri laadne seade. Kui selle seadmega midagi juhtub, siis arveldamise võimalus lakkab. Sularahaga arveldamiseks pole vaja sülearvutit, mobiiltelefoni, elektritoidet. Valgust võib-olla oleks vaja, aga küünlavalgel saab aru, et milline on 50 eurone ja milline on 10 eurone.”

Swedbanki kontorivõrgu juht Brita Kuldkepp märkis, et sularaha jääb ajas vähemaks, kuid lõplikult ei kao see kunagi ära.

Loe rohkem:  Leedu sai kallimalt laenu kui Eesti | Majandus

“Mingil määral ta alati on, aga me näeme juba praegu, et esindustes ei käida sularahadega arveldamas. Inimesed armastavad rohkem kaardiga maksta. Nüüd juba telefoniga ja kellaga maksta. Pigem ajas see sularaha vajadus jääb väiksemaks. Ettevõtted ise ka pigem soodustavad seda, et ei pea teenuse eest maksma mitte sularahas, vaid kaardiga saab maksta.”

Tallinna Tehnikaülikooli IT professor Tanel Tammet sõnas, et sularaha kadumisel poleks inimeste privaatsus tõenäoliselt kaitstud.

“Mõistlik kogus sularaha võiks igal inimesel ja leibkonnal reaalselt olemas olla.”

“Tüüpilised krediitkaardimaksed või pangaülekanded on kõik väga detailselt registreeritud ja jälgitavad. Panga väljavõttes saab seda näha, kes millele kuidas maksis. See, kes sulle midagi müüb, saab näha, mis su nimi oli. See on selline anonüümsuse vastand. Asjad on väga hästi jälgitavad, nad pole küll avalikud ehk suvalised inimesed tänavalt ei saa näha. Kuid kõik sellised seespool olevad asjaosalised nagu pangad, müüjad ja korrakaitse organid – need kõik saavad jälgida.”

Tammet rääkis, et enne kui sularaha ära saab kaotada on vaja anonüümset digitaalset raha.

“Aga praegu sellist asja de facto laiaks kasutamiseks olemas pole. Pangad ja riigid suhtuvad sellesse pigem skeptiliselt. Nad tahavad, et need asjad oleks jälgitavad. Tulevik on kõik lahtine, ma isiklikult arvan, et sularaha ei hakata ära kaotama, sest see tekitaks väga palju probleeme.”

Roosve lisas, et pangakaarti võib eelistada maksete tegemisel. Sealjuures tuleks hoida mõistlik kogus sularaha enda, pereliikmete juures ka kodus.

“Et kui peaks tekkima tehnoloogilised katkestused, ärme nimeta neid kriisideks, siis on võimalus liikuda punktist A punkti B. On võimalus osta leiba, saia, piima ja vett. On võimalus autot tankida. Mõistlik kogus sularaha võiks igal inimesel ja leibkonnal reaalselt olemas olla.”

Loe rohkem:  "Aktuaalne kaamera": köögivilja kasvatajatel on praegu kiire aeg | Majandus

Kokkuvõttes näitab eestlaste suur sularahakäive automaatidest, et sularaha on endiselt oluline maksevahend Eesti majanduses. Kuigi üha enam makseid tehakse kaardimaksetega ja digitaalselt, eelistavad paljud inimesed endiselt sularahaga maksmist. See näitab ka vajadust säilitada sularaha kättesaadavust ning arendada jätkuvalt kaardimakseid ja digitaalseid maksevõimalusi. Samuti on oluline, et Eesti pangad jätkaksid sularahaautomaatide hoidmist ja hooldamist, et tagada sularaha kättesaadavus kõigile soovijatele üle Eesti.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga