Eestirootslaste laulu- ja tantsupidu tõi kokku 1200 lauljat ja tantsijat | Eesti

In the heart of Estonia, a vibrant cultural phenomenon unfolded, as 1,200 talented singers and dancers gathered for the iconic Eestirootslaste laulu- ja tantsupidu. This beloved tradition, a true celebration of Estonian heritage, has been a cornerstone of the nation’s cultural identity for decades. With their rich history and folklore as their backdrop, the crowd of enthusiastic participants came together to showcase their unique musical and dance skills, paying homage to their ancestors and culture. The air was electric with passion and pride, as they sang, danced, and made unforgettable memories that would be cherished for generations to come.

Haapsalu piiskopilinnuses peetud eestirootslaste viies laulu- ja tantsupidu tõi kokku ligi 1200 lauljat ja tantsijat Eestist, Rootsist ja Soomest.

Eestirootslaste viienda laulu- ja tantsupeo juhatas sisse Haapsalu piiskopilinnuses alanud ja sinna lõpuks ringiga tagasi jõudnud rongkäik. Seekordse peo pealkiri on “Lähemalt ja kaugemalt”.

Sõna “lähemalt” viitab eestirootslaste loodud lauludele, tantsudele ja viisidele, kuid sõna “kaugemalt” külalistele Rootsist ja Soomest.

“Kava peegeldab ka nende maade ja rahvaste koorikultuuri. Tantsud, mis on sees, on ka Rootsist pärit, aga mitte otse, vaid need on varem siia sisse toodud, neid on varem tantsitud Eestis rahvatantsijate seas,” selgitas eestirootslaste laulupeo kunstiline juht Sofia Joons.

Teiste hulgas astus lavale Liisa Koemets-Bastida juhitud Eesti suurim talharpa ehk Hiiu kandle orkester.

Laulu- ja tantsupeol tulevad kokku inimesed, keda ühendab eestirootsi kultuur.

“Mulle see on südamelähedane, sest ma olen eestirootslaste päritoluga isa poolt. See tekitab mulle väga suurt huvi oma suguvõsa juuri siin kohata,” ütles Stockholmi Eesti segakoori liige Katrin Hanson.

“Minu poolest mul on täiesti Eesti juured, aga ma olen sündinud Rootsis, üles kasvanud Rootsis, mul on see kuidagi ka kahe kultuuri ühinemine, et rootsi keeles laulda ja eesti keeles laulda ja üldiselt, et laulda koos,” rääkis Stockholmi Eesti segakooris laulev Mango Kask.

Peo eestvedaja oli eestirootslaste kultuuriomavalitsus. Eestirootslased on üks kahest vähemusrahvusest Eestis, kellel on ametlik kultuuriautonoomia.

“Kultuuromavalitsuse põhikirjaline eesmärk on hoida ja arendada rannarootsi kultuuripärandit ja kõik need inimesed, kes siia on täna tulnud, on selle sama pärandi kandjad,” rääkis eestirootslaste kultuuriomavalitsuse juhatuse liige Jana Stahl.

Esimene eestirootslaste laulupidu peeti Haapsalus 1933. aastal. Traditsioon taaselustati 2013. aastal.

The Estonian Folk Song and Dance Festival, held annually, brought together a staggering 1,200 singers and dancers. The celebration of Estonian heritage, dating back to 1869, featured a medley of traditional songs, lively folk dances, and colorful costumes. It was a testament to the nation’s unwavering commitment to preserving its cultural heritage. As the festival came to a close, attendees and participants alike were filled with pride and a sense of community. This cherished tradition remains an integral part of Estonian identity, promoting unity, creativity, and a deep connection to the country’s roots.