Eesti suurim relvatarnija on Saksamaa | Eesti

Avastage Eesti suurimat relvatarnijat – Saksamaad! Kaks ajaloolist riiki on leidnud tugeva liidu relvaostude vallas, muutes Saksamaa Eesti peamiseks sõjavarustajaks. See partnerlus on tugevdanud Eesti kaitsevõimet ja julgeolekut ning on aidanud kaasa piirkondlikule stabiilsusele. Vaadake lähemalt, kuidas see koostöö on aidanud tagada Eesti kaitsejõudude võimekuse ja kuidas see on muutnud kahe riigi vahelise suhte tihedamaks kui kunagi varem.

Eesti ostab relvastust ja laskemoona kõigilt suurematelt lääneriikidelt, aga üle kolmandiku viimastel aastatel kulutatud rahast on läinud Saksamaa sõjatehastele.

“Kui vaadata viimastel aastatel lepingutega võetud kohustusi ja tarneid, siis üldises plaanis on suurimad tarnepartnerid Saksamaa (650 miljonit eurot), USA (350 miljonit), Prantsusmaa (170 miljonit), Hispaania (160 miljonit) ja Iisraeli (150 miljonit) päritolu ettevõtted,” ütles riigi kaitseinvesteeringute keskuse pressiesindaja Andri Maimets ERR-ile.

Ta rõhutas, et kuna maailma kaitsetööstusettevõtete omandisuhted, tehnoloogia päritolu ja rahvusvahelised tarneahelad on keerulised ja üksteisega läbipõimunud, siis ei ole riikide kohta käivad andmed väga täpsed, kuna Eesti sõlmib lepingud ettevõtete, mitte riikidega.

Maimets selgitas, et Saksamaa ettevõtete puhul moodustavad suurima mahu laskemoon ja keskmaaõhutõrjesüsteemid Iris T SLM. Ameerika Ühendriikide tootjatelt ostab Eesti tankitõrje raketisüsteeme Javelin, mitmikraketiheitjaid HIMARS, sidevarustust ja laskemoona. Prantsusmaa ettevõtete puhul on suuremateks tarneobjektideks õhuseire- ja -tõrjevahendid, näiteks radarid GM 403 ja raketid Mistral ning laskemoon, sealhulgas 155-millimeetrised tankitõrje mürsud Bonus.

“Euroopa suurima laskemoonatootja Hispaania ettevõtted Instalaza ja EXPAL tarnivad väga suures koguses suurekaliibrilist ja tankitõrje laskemoona, Iisraeli ettevõtjatelt tulevad laevatõrje, tankitõrje raketisüsteemid ja relvastus,” lisas Maimets.

Küsimusele, kas Eesti relvaostud on kuidagi mõjutanud ka meie suhteid tarnijariikidega või nende huvi muud moodi Eesti kaitsesse panustada, vastas Maimets eitavalt: “Euroopa Liidu ja NATO liitlastena teeme omavahel tihedat koostööd, nad on ka tugevad NATO idatiiva kaitsjad, panustades õhuturbesse ja keskmaaõhutõrjesse, kuid hangete sidumine selle teemaga pole kindlasti kohane.”

“Hangete ja tööstuse koostööprojektide kaudu tihenevad riikidevahelised kontaktid, võib-olla seekaudu ka arendatakse uusi elemente koos ja leitakse ühiseid lahendusi kummagi osapoole probleemidele. Riigi kaitseinvesteeringute keskus viib hanked läbi ikkagi konkurentsitingimustes, kus võidab majanduslikult soodsaim pakkuja ning poliitilised aspektid hangete tulemusi ei mõjuta,” rõhutas keskuse esindaja.

Stockholmi rahuuringute instituudi (SIPRI) hiljuti avaldatud ülevaate kohaselt olid möödunud viie aasta (2019-2023) maailma suurimad relvaeksportijad Ameerika Ühendriigid, Prantsusmaa ja Venemaa. Neile järgnevad Hiina, Saksamaa, Itaalia, Ühendkuningriik, Hispaania, Iisrael ja Lõuna-Korea.

Kokkuvõttes võib öelda, et Saksamaa on Eesti jaoks oluline relvatarnija, olles Eesti suurim partner selles valdkonnas. Tugevad kaubandussuhted ja usaldusväärne koostöö on aidanud tagada Eesti julgeolekut ning toetada kaitsevõimekuse arendamist. Saksamaa kõrgtehnoloogilised relvad ja varustus on oluline osa Eesti kaitsest. Koostöö mõlema riigi relva- ja kaitsetööstuse vahel on olnud vastastikku kasulik ning aitab tugevdada NATO liitlassuhteid. Eesti ja Saksamaa vahelised suhted jäävad oluliseks ning jätkusuutlikuks ka tulevikus.