Eesti riigivõlg on jätkuvalt Euroopa Liidu väikseim | Majandus

Tere tulemast Eestisse, kus riigivõlg on jätkuvalt Euroopa Liidu väikseim! Eesti majanduse tugevus ja stabiilsus on faktorid, mis muudavad selle riigi atraktiivseks nii elamise kui ka investeerimise jaoks. Võlakriisist kiiresti taastunud Eesti on suutnud hoida oma võla taseme madalal ning jätkuvalt kasvatada majandust. See annab kindlustunde nii kohalikele elanikele kui ka äriettevõtetele, kes soovivad siia oma tegevust laiendada. Tulge avastage Eesti majanduse edu ja naudige selle riigi kaunist loodust ning kultuuri!

2023. aasta kolmandas kvartalis oli Euroopa Liidu (EL) väikseima riigivõlaga riik jätkuvalt Eesti, kõige suurem oli võlakoormus Kreekas.

Eesti riigivõlg oli kolmandas kvartalis 18,2 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP) ehk EL-i madalaim. Võrreldes 2022. aasta kolmanda kvartaliga kasvas Eesti riigivõlg 2,3 protsendipunkti, teatas Eurostat.

Eestile järgnesid väiksemate võlakoormustega 21 protsendiga Bulgaaria, 25,7 protsendiga Luksemburg ning 29,7 protsendiga Rootsi.

Kõige kõrgem oli võlakoormus kolmanda kvartali lõpus Kreekas, kus see ulatus 165,5 protsendini SKP-st. Järgnesid Itaalia 140,6 protsendi, Prantsusmaa 111,9 protsendi, Hispaania 109,8 protsendi ning Belgia 108 protsendiga. 

Euroalal oli riigivõlg keskmiselt 89,9 protsenti SKP-st, vähenedes aastavõrdluses 2,3 protsendipunkti võrra. EL-is tervikuna oli riigivõlg kolmandas kvartalis aga 82,6 protsenti SKP-st, kahanedes aastaga kaks protsendipunkti.

Aastavõrdluses kasvas võla ja SKP suhe kaheksas EL-i liikmesriigis ja langes 19 riigis. Enim kahanes võlakoorem aastavõrdluses 12 protsendipunkti Kreekas ja kasvas enim Belgias, 2,5 protsendipunkti.

Euroalal moodustasid kolmanda kvartali lõpus koguvõlast 83,6 protsenti võlakirjad, 13,6 protsenti laenud ning 2,8 protsenti valuuta ja hoiused. EL-is tervikuna moodustasid võlakirjad 83,1 protsenti, laenud 14,1 protsenti ning valuuta ja hoiused samuti 2,8 protsenti koguvõlast.

Kokkuvõttes võib öelda, et Eesti riigivõlg on jätkuvalt Euroopa Liidu väikseim, mis näitab riigi stabiilset majanduspoliitikat ja vastutustundlikku rahandusjuhtimist. Madal riigivõlg loob head eeldused majanduskasvuks ning investeeringuteks riigi arengusse. See annab ka positiivse signaali rahvusvahelistele investoritele ning võimaldab riigil säilitada oma finantsilist sõltumatust. Samas tuleb jätkuvalt jälgida riigivõla suuruse muutusi ning tagada, et majanduskasv ja kulude kontroll jääksid tasakaalu, et säilitada Eesti positsiooni Euroopa Liidu majandusarengus.