Tere tulemast Eestisse! Eesti majandus on tuntud oma stabiilsuse ja jätkusuutlikkuse poolest ning riigi võla tase on Euroopa Liidu madalaim. See on märkimisväärne saavutus, mis rõhutab meie pühendumust vastutustundlikule majanduspoliitikale. Vähesed riigid suudavad kiidelda nii madala riigivõlaga, mis annab meile kindlustunde tuleviku suhtes. See on ka üks põhjustest, miks Eesti on atraktiivne sihtkoht nii äri- kui ka turismireisideks. Tulge ja avastage meie dünaamiline majandus ning naudi Eesti rikkalikku kultuuripärandit!
2023. aasta kolmandas kvartalis oli Euroopa Liidu (EL) madalaima riigivõla tasemega riik jätkuvalt Eesti, kõige suurem oli võlakoormus Kreekas.
Eesti riigivõlg oli kolmandas kvartalis 18,2 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP) ehk EL-i madalaim. Võrreldes 2022. aasta kolmanda kvartaliga kasvas Eesti riigivõlg 2,3 protsendipunkti, teatas Eurostat.
Eestile järgnesid väiksemate võlakoormustega 21 protsendiga Bulgaaria, 25,7 protsendiga Luksemburg ning 29,7 protsendiga Rootsi.
Kõige kõrgem oli võlakoormus kolmanda kvartali lõpus Kreekas, kus see ulatus 165,5 protsendini SKP-st. Järgnesid Itaalia 140,6 protsendi, Prantsusmaa 111,9 protsendi, Hispaania 109,8 protsendi ning Belgia 108 protsendiga.
Euroalal oli riigivõlg keskmiselt 89,9 protsenti SKP-st, vähenedes aastavõrdluses 2,3 protsendipunkti võrra. EL-is tervikuna oli riigivõlg kolmandas kvartalis aga 82,6 protsenti SKP-st, kahanedes aastaga kaks protsendipunkti.
Aastavõrdluses kasvas võla ja SKP suhe kaheksas EL-i liikmesriigis ja langes 19 riigis. Enim kahanes võlakoorem aastavõrdluses 12 protsendipunkti Kreekas ja kasvas enim Belgias, 2,5 protsendipunkti.
Euroalal moodustasid kolmanda kvartali lõpus koguvõlast 83,6 protsenti võlakirjad, 13,6 protsenti laenud ning 2,8 protsenti valuuta ja hoiused. EL-is tervikuna moodustasid võlakirjad 83,1 protsenti, laenud 14,1 protsenti ning valuuta ja hoiused samuti 2,8 protsenti koguvõlast.
Eesti riigivõla tase on jätkuvalt Euroopa Liidu madalaim, kinnitades riigi tugevat majanduslikku seisundit. See võimaldab Eestil säilitada finantsstabiilsust ja investeerida olulistesse valdkondadesse, nagu haridus, tervishoid ja infrastruktuur. Madal riigivõlg annab ka stabiilse aluse majanduskasvule ja julgustab välisinvestoreid. Samuti võimaldab see valitsusel kriisiolukordades kiiresti reageerida ja toetada majandust. Jätkuv pingutus riigivõla taseme madalana hoidmiseks on oluline pikaajalise majandusliku stabiilsuse tagamiseks Eestis.
Võib-olla tunnete huvi:
Kõigi riigiteenistujate 35-päevast puhkust seadusesse siiski ei kirjutata | Eesti
Selgus Prantsusmaa jalgpallikoondis koduseks olümpiaks | Jalgpall
Djokovic tagas Wimbledonis koha poolfinaalis | Tennis
Võrklaev soovitas Rail Balticu ettevõtte viia börsile | Majandus
Vene parlament kinnitas maksutõusud | Välismaa
Briti ja Prantsuse valimissüsteemid moonutavad tulemusi stabiilsuse nimel | Ühiskond
EM-i blogi | Kellest saab teine finalist? | Jalgpalli EM
Rein Sikk: igaüks, kes Venemaale läheb, maksku Eestile kümme eurot | Arvamus