Eesti piirialale punkrite ehitamiseks kulub viie korterelamu jagu materjali | Eesti

Tere tulemast Eesti piirialale, kus on avastatud üllatav uudis – punkrite ehitamiseks kuluks sama palju materjali kui viie korterelamu ehitamiseks. See huvitav avastus on tekitanud palju kõneainet ning kohalikud elanikud ja eksperdid on põnevil sellest uudisest. See avab uusi võimalusi ja väljakutseid, samas tõstes teadlikkust Eesti piiri turvalisusest. Tekib küsimusi ja uudishimu, kuidas see mõjutab piirkonna arengut ning millised on selle avastuse tagajärjed. Tutvuge lähemalt selle põneva avastusega ning avage uks uuele perspektiivile Eesti piirialal.

Eesti piiriäärsetele aladele paigaldatavad 600 punkrit ehitatakse ühe betoonist moodulina, et nad peaksid vastu suurtükimoona otsetabamusele. Kokku kulub viie suure kortermaja jagu materjali.

Piirile paigutatavad jaopunkrid hakkavad seest välja nägema justkui elutoad.

“Esmane, põhiline on ikkagi elutoavarustus ehk on võimalik majutuda, on võimalik oma varustus ära pakkida, on soojaallikas, on võimalik elekter sisse tuua,” selgitas pioneeripataljoni staabiülem major Taavi Moor.

Ehitusnõuete mõttes on kõige tähtsam, et punkrid peaksid vastu Venemaa suurtükikaliibrimoona otsetabamusele. Seetõttu on nad betoonist.

600 punkri valmimiseks kulub umbes sama palju materjali kui viie suure korterelamu ehituseks.

“Kui me võrdleme tavalise korterelamuga, kui palju seal kandvas seinas betooni on, siis sellises punkris on võib-olla poole rohkem. Umbes 40 sentimeetrit punkri laes ja muud konstruktsioonid võivad olla veidi õhemad, sest need ikkagi kaetakse ka mullakihiga ja siis annab see vajaliku tugevuse välja,” kirjeldas Tallinna Tehnikaülikooli ehituse ja arhitektuuri instituudi direktor Jarek Kurnitski.

Tema sõnul on tehniliselt punkreid suhteliselt lihtne valmistada ja kuna tegemist pole varjendiga, siis pole vaja ka ventilatsioonisüsteemi.

Sarnaseid punkreid kasutatakse ka näiteks Iisraelis.

“Standard on ühe jao suurune punker, mis tähendab, et seal saab majutada kümme inimest koos varustusega. Aga võimalusel ikkagi need asjad ühendatakse, kui vaja, rajatakse suuremaid. Punkrid ise saavad olema modulaarsed ehk seal sees on võimalik sisu välja võtta, midagi muud panna ja teha juhtimispunkt või ladu, näiteks,” rääkis Moor.

“Sellise ühe mooduli, kuhu kümme inimest sisse ära mahub, viib ära kaitseväe rasketehnika, sest kui ta kaalub suurusjärgus 50 tonni, siis ta on ikkagi kergem kui üks korralik tank. Ja me oleme näinud, kuidas kaitsevägi selliseid tanke suudab transportida ja siin otseseid probleeme pole,” rääkis Kurnitski.

Kurnitski hinnangul on võimalik betoonkambreid kohale viia ka metsateed pidi, kui pinnas on kuiv või jäätunud. Moor rõhutas, et võimalikult vähe üritatakse luua lisateid või -radasid.

Punkrid paigaldatakse võtmealade ümber ehk piirkondadesse, kuhu iga lahinguplaani puhul vastane tõenäoliselt satub. Vajadusel on võimalik punkreid ühendada ja kasutada ka juhtimispunkti või laona.

In conclusion, the construction of bunkers in the border area of Estonia requires a significant amount of materials, equivalent to the amount needed for building five apartment buildings. This poses a challenge in terms of resources and environmental impact. It is important for authorities to carefully consider the necessity and implications of such construction projects in order to ensure sustainable development and the preservation of the natural landscape. Additionally, it is essential to prioritize responsible and transparent decision-making processes to address the security concerns while minimizing the impact on the environment.