Eesti Pank muudab pankade reegleid eluasemelaenude väljastamisel | Majandus

Tere tulemast Eestisse! Kaasaegne finantsmaailm nõuab pidevat kohanemist ja Eesti Pank on otsustanud muuta pankade reegleid eluasemelaenude väljastamisel, et tagada stabiilne majanduskasv. See otsus mõjutab otseselt kõiki, kes soovivad osta kodu või võtta eluasemelaenu. Uued reeglid võivad pakkuda uusi võimalusi, kuid samas võivad kaasa tuua ka uusi väljakutseid. Uudised majandussektoris mõjutavad meid kõiki, seega on oluline olla kursis muutustega ja mõista nende mõju meie igapäevaelule.

Aprillis muudab Eesti Pank nõudeid selle kohta, kuidas peab kommertspank arvutama maksimaalset laenuvõimekust, kui taotleja soovib uut eluasemelaenu.

Peamise muudatusena korrigeerib keskpank reeglit intressimäära kohta, mida kommertspangad peavad igakuise laenumakse arvutamisel kasutama, kui nad hindavad laenuvõtja maksimaalset laenuvõimekust.

Praegu on selleks kas laenulepingus toodud intressimäär, millele on lisatud kaks protsendipunkti, või aastaintressimäär kuus protsenti ‒ kasutada tuleb neist kahest seda, mis on kõrgem. Alates 1. aprillist kahe protsendipunktiline lisa aga kaob ning arvutus tuleb teha kas laenulepingu intressimääraga või kuue protsendiga sõltuvalt sellest, kumb on kõrgem, teatas Eesti Pank.

“Nimelt on viimase poolteise aasta jooksul baasintressimäärad kiiresti tõusnud ja see on juba iseenesest laenukeskkonda karmistanud. Lisaks on võimalikku laenumahtu piiranud nõue, et igakuise laenumakse arvutused tuleb teha kaks protsendipunkti kõrgema intressimäära juures. Näiteks 2023. aasta novembris, mil pankade keskmine eluasemelaenu intressimäär oli 5,7 protsenti, hindasid pangad klientide laenuvõimekust keskmiselt 7,7-protsendise intressimääraga,” selgitas Eesti Pank.

“Intressimäära arvestuse muutmise peamine eesmärk on vältida seda, et kõrgete turuintressimäärade keskkonnas veel kaks protsendipunkti kõrgema intressimääraga arvestamine ei piiraks liigselt inimeste laenuvõimekust,” selgitas finantsstabiilsuse osakonna juhataja Jaak Tõrs.

Tõrs lisas, et kui järgnevatel aastatel peaks laenukasv märkimisväärselt kiirenema ja tekib laenubuumi oht – pangad ja inimesed hakkavad võtma liiga suuri riske –, siis on Eesti Pank valmis eluasemelaenude andmise nõudeid karmistama.

Üksiku laenuvõtja krediidivõimelisuse hindamisel peavad pangad endiselt arvestama finantsinspektsiooni suunistega, mis nõuavad, et teha tuleb tundlikkusanalüüse, kus arvestatakse intressimäära võimaliku tulevase tõusuga.

Lisaks täpsustas Eesti Pank laenumaksete piirmäära arvutamise nõudeid erigraafikute korral. Kuna erigraafikuga laenulepingu järgi makstakse eluasemelaenu põhiosa tagasi hilisematel aastatel, saab laenuvõtja nõnda võtta oma sissetuleku suhtes suurema laenu. Keskpank täpsustas oma nõuetes, et juhul, kui eluasemelaenu ei maksta tagasi annuiteetmaksetega või võrdsete põhiosamaksetega laenugraafiku järgi, tuleb selle laenu kuine põhiosa- ja intressimakse summa arvutada kogu laenulepingu perioodi keskmisena.

Sellega soovib keskpank tagada, et ka erigraafiku puhul laenukoormus liiga palju ei suureneks.

Selgitavad näited eluasemelaenu sooviva inimese maksimaalse laenuvõimekuse arvutamise valemi muudatuse kohta:

Näide 1: kui pank tahaks anda eluasemelaenu intressimääraga 5,7 protsenti, siis senise reegli järgi arvutatakse inimese maksimaalset laenuvõimekust intressimäära osas valemiga 5,7 + 2 protsendipunkti ehk kokku 7,7 protsenti, sest see on kõrgem kui kuus protsenti. Alates aprillist on uue reegli järgi sellisel juhul laenuvõimekuse hindamise valemis intressimääraks kuus protsenti, sest see on kõrgem kui 5,7 protsenti.

Näide 2: kui pank tahaks anda eluasemelaenu intressimääraga 6,2 protsenti, siis senise reegli järgi arvutatakse inimese maksimaalset laenuvõimekust intressimäära osas valemiga 6,2 + 2 protsendipunkti ehk kokku 8,2 protsenti. Alates aprillist on uue reegli järgi sellisel juhul laenuvõimekuse hindamise valemis intressimääraks 6,2 protsenti.

Kokkuvõttes võib öelda, et Eesti Pank teeb olulisi muudatusi pankade reeglites eluasemelaenude väljastamisel, mis võivad mõjutada kodulaenu taotlejaid ja panku. Uute reeglite kehtestamine aitab vähendada riski ülekuumenenud kinnisvaraturul ning tagab, et laenuvõtjad suudavad oma laene jätkuvalt tagasi maksta. Samuti suurendab see pankade vastutust laenude väljastamisel ja soodustab krediidiasutuste jätkusuutlikkust. Need muudatused on olulised tagamaks majandusliku stabiilsuse ja julgustavad vastutustundlikku laenuvõtmist.