Eesti okaspuid räsiva seene vastu võib aidata hiidkoorik | Tähelepanu! Tegemist on teadusega

Tere tulemast, kallid lugejad! Kas teadsite, et Eesti okaspuid ohustava seenhaiguse vastu võib olla abi hiidkoorikust? See põnev avastus on teadlasi põnevil ning võib olla oluline samm võitluses okaspuid räsiva seene vastu. Hiidkooriku potentsiaalne ravivõime paneb meid mõtlema sellele, kuidas loodus võib pakkuda meile lahendusi meie keskkonna ja metsade tervise säilitamiseks. Olge valmis avastama põnevat teadust ning selle potentsiaalset mõju Eesti loodusele!

Juurepess tekitab ainuüksi Eesti metsaomanikele igal aastal ligi üheksa miljoni euro suuruse kahju. Haigustekitaja vastu võib olla teisest seenest – hiidkoorikust, kuid kuusikute kaitsmiseks tuleb preparaati Maaülikooli teadlaste sõnul veel täiustada.

Juurepess on Eesti okaspuude üks suuremaid vaenlasi. Eriti hoogsalt kipub see eostega levima raiete järel. Leviku piiramiseks võiks teadlaste sõnul pritsida raiejärgsele langile jäänud kände teisi seeni sisaldava biotõrjevahendiga, mis aitaks neid kiiremini lagundada. Nõnda lüheneks ajavahemik, mil juurepessu eosed noori puid ja istikuid ohustavad. Strateegia efektiivsuse hindamiseks on vaja teha aga põhjalikke katseid Eestile iseloomulikes tingimustes.

“Biotõrje tähendab seda, et patogeeni on võimalik tõrjuda teise seene abil. Selleks kasutatakse meie metsades hiidkoorikul põhinevat preparaati RotStop, mille aluseks olev seen isoleeriti Soomest. Meie töötlesime preparaadiga okaspuukände ja püüame analüüsida, kui tõhus on preparaadi mõju,” selgitas Eesti Maaülikooli metsapatoloogia vanemteadur Tiia Drenkhan-Maaten saates “Tähelepanu! Tegemist on teadusega”.

Tarvilikud katsed võtavad aga aastaid. Nii leiab Järvselja katsealalt kaheksa aasta eest töödeldud kände, mida hakatakse põhjalikumalt uurima alles nüüd. Selleks võtavad teadlased kännust puiduproovid, jahvatavad need saepuruks, eraldavad selles leiduva pärilikkusaine ning uurivad viimaks, kui suur on selles hiidkooriku DNA osakaal ja kas proovis leidub ka märke juurepessist.

Üle-eestilise seire käigus analüüsivad EMÜ teadlased tuhandeid proove. See võimaldab võimaldab hinnata paremini patogeeni levikut. “Oleme tuvastanud, et harilikul männil on hiidkooriku toime parem, harilikul kuusel kesisem. Nõnda oleme projekti edasiarendusena otsustanud isoleerida Eesti oma hiidkooriku tüve ning nendega jätkame katseid laboratoorselt. Loodame, et see Eesti tüvel põhinev preparaat on harilikul kuusel efektiivsem, kui praegu kasutusel olev Rotstop,” sõnas Karin Kütt, EMÜ doktorant ja nooremteadur.

Drenkhan-Maaten märkis, et juurepessust tingitud kahju ulatub igal aastal ainuüksi Eestis hinnanguliselt 8,5 miljonit eurot. “Kaitstes meie hariliku kuuse ja hariliku männi kände juurepessu nakkuse vastu ning arendades biotõrjevahendi võimekust, on meil võimalik seda majanduslikku kahju mingil määral leevendada,” kinnitas vanemteadur.

Kokkuvõttes võib öelda, et Eestis esinevate okaspuid räsiva seene probleemi leevendamiseks võib suureks abiks olla hiidkoorik. Teadlaste uuringud ja katsed on näidanud, et hiidkoorikul on potentsiaal vähendada seene levikut ning kaitsta okaspuid haiguse eest. See avastus võib olla oluline samm võitluses metsade tervise säilitamiseks ning ökosüsteemi tasakaalu toetamiseks. Tulevikus võib hiidkooriku kasutamine osutuda tõhusaks lahenduseks okaspuid räsiva seene vastu võitlemiseks Eesti metsades. Täpsemad uuringud ja järelvalve on vajalikud, et hinnata hiidkooriku täpset mõju ning arendada selle kasutamist edaspidi.