Eesti lastele pannakse üha enam lühikesi rahvusvahelisi nimesid | Elu

Eestis on viimasel ajal täheldatud murettekitavat trendi, kus üha enam lapsevanemaid eelistavad oma lastele anda lühikesi rahvusvahelisi nimesid traditsiooniliste Eesti nimede asemel. See nähtus tekitab küsimusi kohaliku kultuuri ja identiteedi säilimise kohta ning paneb kahtluse alla Eesti traditsiooniliste nimede väärtuse. Kas rahvusvahelised nimed on tõesti paremad või on siin tegemist kaasaegse maailma mõjutustega? See teema pakub palju arutlusainet ning annab mõtteainet sellele, kuidas meie järeltulevat põlvkonda tugevdada ja kaitsta.

Nimeuurija Annika Hussar rääkis “Terevisioonis”, et Eesti lastele pannakse üha enam lühikesi ning rahvusvaheliselt populaarseid nimesid.

2023. aastal oli Eestis kõige populaarsemad poisinimed Lucas, Karl, Aron, Hugo, Mark, Mattias, Robin, Markus, Sebastian ja Oskar, tüdrukud said enim nimeks Sofia, Mia, Emily, Emma, Maria, Nora, Olivia, Elli, Saara ja Eva. 

Nimeuurija Annika Hussar märkis, et viimased paar aastat on nimemood suures pildis samaks jäänud ehk enim domineerivad rahvusvahelised nimed. “Nende hulgas on vanemaid nimesid, mis on juba varasemast Eestist tuttavad, näiteks Elisabeth, Emilia, Hugo või August, aga on ka uusi laene,” selgitas ta.

Kõige populaarsemate nimede tabelisse jõudsid Hussari sõnul ootuspärased nimed. “Vigureid pannakse nii vähe, võib-olla ühele-kahele lapsele aastas, need ei saagi edetabelisse tõusta.”

Ka teiste maade edetabeleid jälgides on nimeuurija täheldanud, et Saksamaal toimuv jõuab enamasti paari aasta pärast ka Eestisse. “Seal on rohkem lühikesi nimesid, näiteks Mia, Ella, Paul ja Leon. Need samad nimed on ka Eestis tõusutrendis. Võiks ennustada, et lühikesi nimesid hakkab meie edetabelisse rohkem tulema,” pakkus Hussar.

Lisaks tõi Hussar välja, et mõned nimepesad, mis eelmisel sajandil väga populaarsed olid, enam uute ilmakodanikeni eriti ei jõua. “Kristiina nimed Krista, Kristi, Kristel, Kristiina, Kristina ja Kristin on praeguseks otsa saanud,” tõi ta välja.

Ka vanad laennimed, näiteks Indrek, Priit, Triin ja Kristjan, mis eelmisel sajandil mitmel korral moes olid, on hetkel puhkusel. “Need on vanemate ja vanavanemate nimed, need tulevad ühel hetkel tagasi, aga praegu on vara veel,” rääkis Hussar.

Kokkuvõttes võib öelda, et Eesti lastele antakse üha enam lühikesi rahvusvahelisi nimesid. See näitab ühiskonna muutuvat suhtumist traditsioonilistesse eesti nimedesse ning rõhutab globaliseerumise mõju igapäevaelule. Kuigi rahvusvahelised nimed võivad tuua kaasa kultuuride segunemise, on oluline säilitada oma identiteet ja väärtustada oma pärandit. Seega, olgu nimi traditsiooniline või rahvusvaheline, on oluline, et laps oleks õnnelik ja uhke enda nime üle ning et see kajastaks tema päritolu ja isikupära.