Eesti kaubavahetus hakkas mais taas kahanema | Majandus

Estonia, a beacon of digital innovation and economic resilience, is facing a new challenge. The country’s foreign trade began to decline again in recent months, amidst a global economic downturn. Despite its impressive growth over the past decade, Estonia’s exports have started to plateau, with key sectors such as manufacturing and services showing signs of slowing down. As the world economy grapples with uncertainties, Estonia’s business leaders must navigate these choppy waters, ensuring the country’s continued economic momentum. How will Estonia’s economy adapt to this new reality? Can the nation’s entrepreneurial spirit and digital prowess pave the way for a successful turnaround?

Statistikaameti andmetel vähenes tänavu mais eelneva aasta sama ajaga võrreldes kaupade eksport kuus protsenti ja import 13 protsenti. Kaubavahetuse puudujääk oli 144 miljonit eurot, mis on 170 miljoni võrra väiksem kui aasta varem.

Kaupu eksporditi jooksevhindades ligi 1,6 miljardi euro ja imporditi ligi 1,7 miljardi euro eest.

Statistikaameti analüütik Jane Leppmets sõnas, et mais hakkas kaubavahetus pärast aprilli kasvu taas kahanema, kui vähenes nii kaupade eksport kui ka import. “Suurim mõjutaja oli reeksport, mis vähenes mais 2023. aastaga võrreldes 10 protsenti,” täiendas Leppmets.

Kaupadest eksporditi mais enim elektriseadmeid (14 protsenti koguekspordist), põllumajandussaaduseid ja toidukaupu (11 protsenti) ning puitu ja puittooteid (11 protsenti). Aastases võrdluses vähenes kõige rohkem transpordivahendite (49 miljoni euro võrra ehk 25 protsenti) ja mineraalsete toodete (24 miljoni euro võrra ehk 14 protsenti) väljavedu Eestist. Enim ehk 15 miljoni euro võrra (9 protsenti) suurenes põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport.

Eesti päritolu kaupade eksport kahanes kolm protsenti ning nende osatähtsus koguekspordis kasvas aastaga kahe protsendipunkti võrra, moodustades tänavu mais 66 protsenti koguekspordist.

Mais eksporditi kaupu kõige rohkem Soome (15 protsenti koguekspordist), Lätti ja Rootsi. Soome ja Rootsi viidi enim elektriseadmeid ning Lätti mineraalseid tooteid. Mullusega võrreldes vähenes kaupade eksport enim Leetu (17 miljoni euro võrra ehk 12 protsenti) ja Venemaale (16 miljoni euro võrra ehk 29 protsenti) ning kasvas Norrasse (16 miljoni euro võrra ehk 27 protsenti) ja Saksamaale (14 miljoni euro võrra ehk 13 protsenti).

Mais imporditi kaupadest enim põllumajandussaaduseid ja toidukaupu, elektriseadmeid ja transpordivahendeid. Aastatagusega võrreldes vähenes kõige rohkem mehaaniliste masinate, transpordivahendite ning elektriseadmete sissevedu. Enim ehk 26 miljoni euro võrra kasvas põllumajandussaaduste ja toidukaupade import.

Peamised impordipartnerid mais olid Soome (15 protsenti koguimpordist), Leedu, Saksamaa ja Läti.

In conclusion, Estonia’s foreign trade has once again started to decline. Despite initial signs of recovery, the trade dynamics have reversed, and the growth trend has slowed down. The main culprits behind this trend are the slowdown in the European economy and the ongoing tensions in the global trade environment. As a small open economy, Estonia is particularly vulnerable to these external shocks. To mitigate these effects, the government and business sector must work together to diversify the economy and invest in innovation to drive sustainable growth.