Eesti ja Läti kutsusid välja Venemaa asjuri | Välismaa

Tere tulemast Eestisse! Viimaseid uudiseid tervitavad Eesti ja Läti, kes on kutsunud välja Venemaa saatkonna asjurid, reageerides Vene luuretegevusele nende territooriumil. See samm on osa laiemast pingestunud suhtest Venemaaga ning kinnitab Eesti ja Läti kindlat seisukohta oma suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse kaitsel. See on oluline samm, mis tõstab esile meie riikide pühendumust rahvusvahelisele julgeolekule ning väärtustele. Tuleb end turvaliselt tunda ning meie riikide jääv pühendumus sellele ülesandele on võimas.

Nii Eesti kui ka Läti välisministeeriumid kutsusid kolmapäeval välja Venemaa saatkonna ajutise asjuri, et avaldada protesti oma riigi poliitikute ja ametnike lisamise kohta Venemaa siseministeeriumi tagaotsitavate nimekirja.

Eesti välisministeerium kutsus välja Venemaa ajutise asjuri Eestis Lenar Salimullini seoses Eesti peaministri Kaja Kallase ning Eesti riigisekretäri Taimar Peterkopi lisamisega Venemaa siseministeeriumi tagaotsitavate inimeste nimekirja.

Välisministeeriumi esindaja avaldas Venemaa ajutisele asjurile nördimust, et Eesti ametiisikute nimed on kantud Venemaa siseministeeriumi tagaotsitavate inimeste nimekirja. Välisministeerium palus asjurilt sellele infole kirjalikku selgitust.

Ühtlasi informeeris välisministeerium Venemaa esindajat, et sellised sammud Venemaa riigi poolt ei avalda meie poliitikale soovitud mõju ning Eesti ei muuda oma suunda Ukraina toetamisel.

Teisipäeval selgus, et Venemaa siseministeeriumi tagaotsitavate andmebaasis on Eesti peaminister Kaja Kallas ja riigisekretär Taimar Peterkop ning kümned Läti poliitikud. Nende seas on endine siseminister Marija Golubeva, Läti seimi eelmise koosseisu 59 liiget ja 15 Riia linnavolikogu liiget. Kõik nad on avaldanud toetust punamonumentide eemaldamisele. 

Seetõttu kutsus ka Läti välisministeerium Venemaa saatkonna ajutise asjuri Oleg Zõkovi nimekirja kohta selgitusi andma, vahendas LSM. 

2022. aasta mais otsustas Läti seim taganeda Venemaaga sõlmitud nõukogudeaegsete mälestusmärkide säilitamise lepingust, mis viis paljude punamonumentide teisaldamiseni avalikust ruumist, sh Riias.

Praeguseks on teada, et 68-st lepingu lõpetamise poolt hääletanud parlamendiliikmest on 59 kuulutatud tagaotsitavaks. Ühtki selle seaduse vastu sõna võtnud erakonna Üksmeel liiget tagaotsitavate nimekirja ei kantud.

Läti välisministeerium teatas veel, et teeb nimekirja osas koostööd ka oma Euroopa Liidu partneritega.

In conclusion, the joint statement by Estonia and Latvia to expel a Russian diplomat in solidarity with the Czech Republic is a clear indication of their commitment to standing against Russian aggression. This display of unity sends a strong message to Moscow that their reckless behavior will not be tolerated by the European Union. It also serves as a reminder of the importance of international cooperation in addressing common security challenges. Estonia and Latvia’s decision to take this action demonstrates their determination to uphold the principles of democracy and defend the sovereignty of their fellow European nations.