Eesti hilines EL-ile oma kliimakava esitamisega | Eesti

Estonia has taken a bold step towards a sustainable future by submitting its Nationally Determined Contribution (NDC) to the European Union. This ambitious climate plan outlines the country’s commitment to reducing greenhouse gas emissions and mitigating the impacts of climate change. With a focus on renewable energy, energy efficiency, and sustainable land use, Estonia aims to become carbon neutral by 2050. This milestone marks a significant moment in Estonia’s journey towards a cleaner, greener future, and sets a shining example for other EU member states to follow.

Eesti koos enamuse Euroopa Liidu riikidega hilines riikliku energia- ja kliimakava (REKK) esitamisega, millele võivad järgneda Euroopa Komisjoni sanktsioonid. Kliimaministeeriumi selgituse kohaselt seisab kava esitamine kliimaseaduse valmimise taga.

Liikmesriigid pidid oma lõplikud energia- ja kliimakavad komisjonile esitama 30. juuniks, kui praeguseks on seda teinud ainult viis liikmesriiki – Holland, Taani, Soome, Rootsi ja Itaalia, kirjutas väljaanne EurActiv esmaspäeval.

Kliimaministeeriumi kliimaosakonna nõunik Merilyn Möls selgitas ERR-ile, et Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030 koostatakse täitmaks EL-i nõuet esitada iga 10 aasta järel Euroopa Komisjonile riiklik energia- ja kliimakava, mille peamine eesmärk on näidata, kuidas plaanitakse Euroopa Liidus kokku lepitud kliima-ja energiaeesmärke täita.

“Esimest korda esitati kava Euroopa Komisjonile detsembris 2019, ajakohastatud versiooni kavand augustis 2023, ajakohastatud lõplik versioon tuli esitada 30. juuniks 2024,” ütles ta oma kirjalikus kommentaaris. “Võttes arvesse Euroopa Komisjonilt laekunud ettepanekuid ja kommentaare 2023. aastal esitatud kavandile, plaanime ajakohastatud versiooni esitada nii, et saaksime arvesse võtta koostamisel oleva kliimakindla majanduse seaduse eelnõud ning taastuvenergia direktiivi (REDIII) ja energiatõhususe direktiivi muudatuste ülevõtmise mõjuga arvestavaid kasvuhoonegaaside prognoose,” lisas ta.

“Lõpliku versiooni plaanime Euroopa Komisjonile esitada 2024. aasta jooksul, mis oleks kooskõlas kliimakindla majanduse seaduse menetlemise ajakava ja sisuga. Antud seaduse ajakava mõjutabki peamiselt ka REKK-i esitamise ajakava,” märkis Möls.

Enne Euroopa Komisjonile esitamist plaani kliimaministeerium REKK-i esitada heaks kiitmiseks ka valitsusele ja riigikogule.  

“Kava endaga uusi võimalikke eesmärke ega meetmeid ei kavandata, vaid see kajastab selleks hetkeks vastu võetud seadusi ja arengukavades planeeritut,” selgitas Möls.

Euroopa Komisjoni Eesti-esinduse kommunikatsioonijuht Elis Paemurd ütles ERR-ile, et komisjon kutsub kõiki liikmesriike esitama oma kava nii kiiresti kui võimalik, sest need on aluseks 2030. aasta kliimaeesmärkide saavutamiseks vajalikele investeeringutele.

“Küsimus tõstatatakse vastava valdkonna ministritega esmalt mitteametlikul keskkonnanõukogu ja energianõukogu kohtumisel, mis mõlemad toimuvad sel kuul. Vajadusel kasutab komisjon ka õiguslikke vahendeid, et tagada ELi õigusaktide täitmine,” rõhutas Paemurd.

Komisjoni esindaja Brüsselis märkis EurActivi vahendusel, et kava esitamine on liikmesriikidele õiguslikult kohustuslik, kui EurActivi hinnangul ei plaani komisjon siiski kohe rikkumismenetlusi alustada.

Riiklikud kliimakavad on Euroopa Komisjoni jaoks peamine allikas, et hinnata, kas Euroopa Liit on graafikus endale võetud kliimaeesmärkide täitmisel.

Euroopa Komisjoni esimene tagasiside REKK-i esialgsele versioonile, mille Eesti mullu esitas, oli, et Eesti sammud kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamise suunas pole piisavad.

Mullu oktoobris kirjutas EurActiv, et augustis esitatud ajakohastatud versiooni esialgsest tekstist selgus, et ükski riik ei täida 2030. aastaks kliimakava koosseisu kuuluvas energiatõhususe direktiivis (EED) seatud eesmärke.

EED kohaselt peaks Euroopa Liit 2030. aastaks vähendama energiatarbimist 11,7 protsendi ning liikmesriigid iga-aastaselt vahemikus 2024-2030 1,5 protsendi võrra.

Kliima- ja energiakava, mille osa on ka energiatõhususe direktiiv, eesmärk on vähendada 2030. aastaks EL-i kasvuhoonegaaside heidet 55 protsendi võrra.

ERR kirjutas juuni algul, et kliimaministeerium plaanib kliimaseaduse eelnõu juuni lõpuks valmis saada. Seoses oodatava peaministrivahetusega, kus kliimaminister Kristen Michalist saab eeldavalt uus valitsusjuht, viibib ka kliimaseaduse edasine menetlemine.

“As Estonia submits its Climate Change Action Plan to the European Union, it marks a significant milestone in our nation’s commitment to tackling this pressing global challenge. Our plan outlines ambitious measures to reduce greenhouse gas emissions, increase use of renewable energy, and promote sustainable transportation. By implementing these measures, we aim to meet our EU binding targets and ensure a prosperous, environmentally-friendly future for generations to come. Estonia’s proactive approach sends a strong signal that we are committed to international cooperation and leading by example in our role as an EU member state.”