Eesti ettevõte juhib poolautomaatse luure- ja seirelaeva prototüübi arendust | Eesti

Tere tulemast Eesti! Siinse ettevõtte juhtimisel arendatakse hetkel põnevat poolautomaatset luure- ja seirelaeva prototüüpi. See projekt on esimene omalaadne Eestis ning pakub suurepäraseid võimalusi kohalikele inseneridele ja teadlastele näidata oma tipptasemel oskusi ja teadmisi. Uue tehnoloogia ja innovaatilise disainiga laev on suurepärane näide Eesti kasvavast mõjust mere- ja merendussektorile nii kodus kui ka rahvusvaheliselt. Tutvuge lähemalt selle põneva projekti arenguga ning avastage enda jaoks Eesti mereinnovatsiooni võlusid!

Eesti ettevõte Baltic Workboats asub juhtima poolautomaatse luure- ja seirelaeva prototüübi arendust. Euroopa Komisjon andis selleks Euroopa kaitsefondi kaudu rahastuse projektile Euroguard.

Keskmise mõõduga poolautonoomne kaugjuhitav merealus luure ja seire võimekusega on koostööna valmiva Euroopa prototüübi nimetus. Selliseid aluseid arendavad paljud riigid, näiteks Türgi on oma prototüüpi juba näidanud. Antud juhul on tegu ühe suurema Euroopa kaitsefondi rahastatava riikideülese arendus- ja innovatsiooniprojektiga.

“Jaanuaris toimus projekti tööstuse poole avaüritus. Ja seal pandi paika esimesed etapid, liikumise jooned ja nüüd võib öelda tõesti, et projekt on läinud käima,” ütles kaitseinvesteeringute keskuse projektibüroo juht Ats Janno.

“Tegemist on unikaalse teadus- ja arenguprojektiga, mis omab ka füüsilist väljundit. Tavaliselt Euroopa kaitsefondi projektid jäävad paberile,” rääkis Baltic Workboatsi äriarenduse juht Ahto Pärl.

Kavandatavalt 40 meetri pikkuse laeva prototüübi ehitab Baltic Workboats oma Nasva tehases valmis 2027. aasta sügiseks. Katsetused on läbi viidud novembri lõpuks. Mootor töötab nii akudelt kui ka diislikütusega. Laev peab olema kohane kasutamiseks Läänemerel.

“Laev on planeeritud semiautonoomsena. Vähendatud mehitusega. Pluss võimekus kaugelt juhtida kontrolljaama kaudu. Selle kontrolljaama arendajateks ja ehitajateks oleme Baltic Workboatsi poolt ka meie,” selgitas Pärl.

Kogu projekt kestab neli aastat. Selles osaleb Eesti eestvedamisel üheksa riiki, neist üks – Hispaania – läbi tööstuse. Lisaks on kaasas Prantsusmaa, Poola, Holland, Belgia, Taani, Norra ja Rootsi. Kui tellija Euroopa Komisjon prototüübi heaks kiidab, on lootus laeva tootma hakata.

“Kuna riigid on siin kliendi poole peal ja huvi formuleerijad, siis nad selgelt näevad võimalust arendada välja toode, mida nad hiljem merevägedele saavad turustada,” ütles Janno.

95 miljonit eurot maksvast arendusest 30 miljonit katavad projekti liikmesriigid ja ettevõtted ise.

Kokkuvõttes on Eesti ettevõte teinud olulisi edusamme poolautomaatse luure- ja seirelaeva prototüübi arendamisel. Nende innovatiivne lähenemine ja pühendumine tehnoloogia arendamisele annab lootust sellele, et Eesti võib saada juhtivaks jõuks autonoomsete meresõidukite valdkonnas. Selle arengu tulemused võivad tulevikus aidata kaasa mereohutusele, keskkonnakaitsele ja mereuurimisele. See projekt kinnitab veel kord Eesti ettevõtete võimekust ja soovi olla osa globaalsest tehnoloogilisest arengust.