ECB Nõukogu liige: intressimäärad ei pruugi sel aastal langeda | Välismaa

Tere tulemast! ECB Nõukogu liige on hoiatanud, et intressimäärad võivad sel aastal langeda. See uudis on tekitanud palju arutelu ja spekulatsioone majanduse tuleviku üle. Eestis on see uudis eriti oluline, kuna intressimäärad mõjutavad otseselt meie majandust ja laenutingimusi. Kuidas see uudis võib mõjutada Eesti majandust ja kodanikke? Kas see toob kaasa positiivseid või negatiivseid muutusi meie igapäevaelus? Lugege edasi, et saada rohkem teavet selle olulise teema kohta.

Euroopa Keskpanga (ECB) kuueliikmelise nõukogu liige Robert Holzmann hoiatas esmaspäeval, et keskpank ei pruugi sel aastal intressimäärasid üldse langetada, seda vaatamata euroala majanduslanguse riskile.

Davosis peetava Maailma Majandusfoorumi (WEF) käigus ütles Bloombergile antud intervjuus Holzmann, et geopoliitilised pinged võivad uuesti kasvatada energiakandjate hindu.

“Geopoliitiline oht on kasvanud. Arvan, et see, mida oleme huthi [mässuliste] poolt näinud, pole veel lõpp ning sellele võib järgneda miski, mis on palju laiapõhjalisem, mis mõjutab Suessi kanalit ja tõstab seal hindu,” ütles Holzmann, kes peab ühtlasi Austria keskpanga juhi ametit.

“Me ei peaks üldse lootma intressimäärade langetusele 2024. aastal,” lisas ta.

Holzmann kordas ECB juhi Christine Lagarde’i ja ECB peaökonomisti Philip Lane’i hoiatusi, et intressimäärade langetamisest on liiga vara rääkida ning konkreetset kuupäeva pole võimalik paika panna.

“Lähtudes sellest teadmisest, mis meil on praegu, poleks [intressimäärade langetamise kuupäeva paikapanek] aus, sest me ei tea, kuidas inflatsioon areneb,” ütles ta.

Inflatsioon euroalal langes eelmise aasta lõpus ECB kaheprotsendilisele eesmärgile lähedale, kuid tõusis detsembris uuesti. ECB ennustab, et inflatsioon langeb kahele protsendile 2025. aasta teisel poolel, kuid toidu- ja energiahindu mittearvestav baasinflatsioon püsib eesmärgist kõrgem ka 2026. aastal.

Praegu on intressimäärad euroalal kõrgeimad euro ajaloos. Näiteks on hoiustamise püsivõimaluse intressimääraks neli protsenti. Kui investorid ennustavad intressimäärade langetamist juba käesoleva aasta märtsis, siis majandusteadlaste prognooside kohaselt leiab esimene intressilangetus aset juunis.

Ka Saksamaa keskpanga president Joachim Nagel ütles esmaspäeval Bloomberg TV-le, et intressimäärade langetust on ennatlik arutada.

“Võib-olla saame oodata suve või veel midagi, kuid ma ei hakka spekuleerima. On liiga vara rääkida intressimäärade langetamisest,” ütles Nagel, lisades, et ECB lähtub oma otsustes saabuvatest andmetest.

Holzmann rõhutas omakorda, et inflatsioonisurve jääb kõrgeks, eriti viimasel ajal saavutatud kollektiivlepingute tõttu Saksamaal, Austrias ja Hollandis, mis pakuvad Holzmanni sõnul töötajatele üpris kõrget palgatõusu.

Inflatsiooni- ja palgasurve on kõrge vaatamata euroala nõrgale majandusele. Näiteks langes 2023. aastal Saksamaa majandus 0,3 protsenti.

Eurostat avaldab euroala neljanda kvartali majandusnäitajad 30. jaanuaril ning Holzmann hoiatab, et andmed võivad viidata välistest teguritest tingitud kergele majanduslangusele.

“Kui geopoliitiliste riskide tõttu tõusevad nafta- ja gaasihinnad, mõjutab see paljusid majandusharusid, mis on juba kannatada saanud. Võib-olla isegi teenuste sektorit. Sel juhul poleks majanduslangus ebatõenäoline,” ütles Holzmann euroala tulevikuväljavaadete kohta.

Kokkuvõttes näitab Euroopa Keskpanga nõukogu liikme väide, et intressimäärad ei pruugi sel aastal langeda, et majanduse olukorda hinnatakse ettevaatlikult. See tähendab, et võib oodata stabiilsemaid intressimäärasid lähiajal. Samas tuleb arvestada, et majanduslik olukord võib olla väga muutlik ning otsused sõltuvad paljudest erinevatest teguritest. Seega on oluline jälgida Euroopa Keskpanga edasiseid otsuseid ja hinnanguid majanduse arengu kohta.