Tere tulemast Eestisse! Euroopa Keskpanga asepresident Luis de Guindos andis hiljuti teada, et keskpank ei plaani lähitulevikus langetada intressimäärasid, mis võib mõjutada ka meie majandust siin Eestis. Selle uudise valguses tuleb meil olla ettevaatlikud ja teadlikud, kuidas meie majandus sellele reageerib. Kas see tähendab uusi võimalusi või väljakutseid meie ettevõtetele ja tarbijatele? Meie kohalikud eksperdid ja ametnikud peavad kindlasti tegema kõik endast oleneva, et tagada meie majanduse stabiilsus ja jätkusuutlikkus.
Euroopa Keskpank (ECB) langetab intressimäärasid alles siis, kui andmed näitavad, et euroala inflatsioon on jõudmas kahele protsendile, ütles ECB asepresident Luis de Guindos.
“Kui andmed, mida me saame inflatsiooni ja baasinflatsiooni kohta, näitavad, et oleme jõudmas kahele protsendile, muudetakse rahapoliitikat,” ütles Guindos kolmapäeval intervjuus Hispaania telekanalile Antena 3.
ECB asepresidendi märkus tuleb vahetult enne nädalapikkust vaikimisperioodi, mida ECB ametnikud peavad järgima enne ECB nõukogu kohtumisi.
Lisaks Guindosele ka mitmed teised ECB nõukogu liikmed teatasid, et nad soovivad näha uusi andmeid enne intressimäärade langetamist. Seetõttu on tõenäoline, et ajalooliselt kõrget neljaprotsendilist hoiustamise püsivõimaluse intressimäära ei langetata aasta keskpaigani, kirjutab Bloomberg.
Teised ECB nõukogu liikmed olid oma kommentaarides selgemad. Nii hoiatas Läti keskpanga juht Maerins Kazaks liiga varase rahapoliitika muutmise eest.
Leedu keskpanga juht Gediminas Simkus ja Slovakkia keskpanga juht Peter Kazimir ütlesid aga, et nende arvates võiks intressimäärasid langetama hakata alles juunis.
“Pole põhjust kiirustada intressimäärade langetusega. Juuni on minu eelistatud kuu,” ütles Kazimir intervjuus Reutersile, lisades, et selline ajastus on oluline rahapoliitika leevendamise jätkusuutliku kulgemise jaoks.
Samuti hoiatas Kazimir, et kuigi inflatsioon on langenud oodatust kiiremini, ei saa olla kindel, et baasinflatsiooni langus jätkub. Selleks tuleb Slovakkia keskpanga juhi sõnul oodata ära kollektiivläbirääkimiste tulemusi. Paljudes riikides mõjutavad kollektiivläbirääkimised olulisel määral palgakasvu, mis omakorda mõjutab inflatsiooni.
“Majanduslangus oli pettumust valmistav, kuid me ei peaks üle hindama rahapoliitika mõju. Euroopa on jäämas konkurentsis alla ning puudub poliitiline tahe struktuursete reformide tegemiseks,” lisas Kazimir.
Kokkuvõttes näitab ECB asepresidendi sõnum selgelt, et intressimäärade langetamine pole hetkel plaanis. See võib mõjutada Eesti majandust ja laenutingimusi, kuid samas annab selgust ka väljavaadete osas. Oluline on jälgida, kuidas see otsus mõjutab nii kohalikku kui ka välisinvesteeringuid ning ettevõtete jätkusuutlikkust. Eesti peab jätkama majanduse tervikliku arengu suunamist, olles valmis kohanduma muutuvate oludega rahvusvahelisel turul.
Võib-olla tunnete huvi:
Kõigi riigiteenistujate 35-päevast puhkust seadusesse siiski ei kirjutata | Eesti
Selgus Prantsusmaa jalgpallikoondis koduseks olümpiaks | Jalgpall
Djokovic tagas Wimbledonis koha poolfinaalis | Tennis
Võrklaev soovitas Rail Balticu ettevõtte viia börsile | Majandus
Vene parlament kinnitas maksutõusud | Välismaa
Briti ja Prantsuse valimissüsteemid moonutavad tulemusi stabiilsuse nimel | Ühiskond
EM-i blogi | Kellest saab teine finalist? | Jalgpalli EM
Rein Sikk: igaüks, kes Venemaale läheb, maksku Eestile kümme eurot | Arvamus