ECB asepresident: euroala võib sattuda majanduslangusse | Välismaa

Tere tulemast Eestisse! ECB asepresidendi recentne hoiatus euroala majanduslanguse võimalikkusest on tekitanud suurt muret kogu Euroopas. See uudis on eriti oluline Eesti jaoks, kuna meie majandus on tihedalt seotud euroalaga. Euroala võimalik majanduslangus võib mõjutada Eesti eksporti, tööhõivet ja majanduskasvu. Seega on oluline olla kursis selle potentsiaalse olukorraga ning jälgida ECB poolt tehtavaid otsuseid, et kaitsta Eesti majandust võimaliku kriisi eest.

Euroopa Keskpanga (ECB) asepresident Luis de Guindos ütles kolmapäeval, et euroala võis sattuda majanduslangusse lõppenud aasta viimasel poolel. Samuti ütles ECB kõrge ametnik, et hiljutine inflatsiooni langus peatub.

Euroala majanduskasv on püsinud nulli juures suurema osa 2023. aasta jooksul ning alanud aastaks ennustatakse ainult väikest kasvu. Nõrk majanduskasv aitas vähendada inflatsiooni, mis on seni püsinud ECB kaheprotsendilisest eesmärgist oluliselt kõrgemal. Mõlema muutuse taga nähakse ECB otsust tõsta intressimäärasid kõrgeimale tasemele alates euro kasutuselevõtust.

“Pehmed näitajad viitavad majanduslangusele detsembris, mis kinnitab tehnilise retsessiooni võimalust 2023. aasta teisel poolel ning nõrku majandusväljavaateid lühikeses perspektiivis,” ütles de Guindos Madridis peetud üritusel.

Tehniline retsessioon on majandusteadlaste kasutatav mõiste, millega tähistatakse vähemalt kaks kvartalit järjest kestnud majanduslangust.

“Saabuvad andmed viitavad, et tulevik jääb määramatuks, ning väljavaated on pigem negatiivsed,” ütles de Guindos.

Keskpanga ametniku sõnul on majanduse nõrkus laiapõhjaline. Enim on räsitud ehitus- ja tööstussektor ning ka seni paremas seisus püsinud teenuste sektorile ennustatakse edaspidi langust.

De Guindos pole avalikustanud oma sõnavõtus, kas ECB plaanib lähiajal muutusi intressimäärade poliitikas. Ametnik kordas, et hoiustamise püsivõimaluse intressimäära hoidmine praegusel kõrgel nelja protsendi tasemel aitab vähendada inflatsiooni kahele protsendile. Ometi selle eesmärgi saavutamiseks tuleb intressimäärasid hoida kõrgel piisavalt kaua, ütles de Guindos.

Siiski ennustavad investorid, et ECB alustab intressimäärade langetamist juba märtsis või aprillis ning kokku langetab keskpank intressimäärasid aasta jooksul viis korda.

Mitmed ECB ametnikud on aga nimetanud investorite ennustust liiga optimistlikuks, sest hinnasurve pole veel lõplikult taandunud.

Inflatsioon euroalal langes järsult 2023. aasta jooksul, kuid tõusis taas 2,9 protsendini detsembris ning võib püsida sellisel tasemel kaua. Siiski ütleb de Guindos, et viimase kuu kõrgema hinnatõusu taga on pigem tehnilised tegurid.

Põhjuseks on ametniku sõnul asjaolu, et energiakulude hüvitamine tarbijatele on juba lõppenud või lõpeb lähiajal enamikes euroala riikides, mis põhjustab ajutist hinnatõusu võrreldes aasta taguste näitajatega, kui hüvitised kehtisid veel.

ECB ennustab, et inflatsioon langeb tagasi kahe protsendi juurde alles järgmisel aastal, kuid mitmed sõltumatud analüütikud ja kommertspangad arvavad, et ECB alahindab inflatsiooni languse kiirust samamoodi nagu see alahindas selle tõusu 2021. ja 2022. aastal.

Eesti võib tunda muret euroala võimaliku majanduslanguse pärast, kui seda hoiatab Euroopa Keskpanga asepresident Luis de Guindos. See tõstatab küsimusi majanduspoliitika ja Euroopa Liidu tuleviku kohta ning sunnib Eestit kaaluma ennetavaid meetmeid ebakindluse leevendamiseks. Oluline on jälgida seda olukorda hoolikalt ja võtta arvesse võimalikke mõjusid Eesti majandusele. Kokkuvõttes on oluline, et meie riik jätkaks tugevate majanduslike alustega, et see suudaks vastu seista võimalikele väljakutsetele, mis võivad tuleneda euroala majanduslangusest.