Tere tulemast Eestisse! Taas kord on Ukraina ja Venemaa suhted pannud maailma tähelepanu keskmesse, kuid see kord läbi sõjavangide vahetuse. Budanov tõotab peagi toimuvat sündmust, mis on tuntud oma keerukuse ja poliitiliste tagajärgede poolest. Ukraina ja Venemaa vahetus osutus pikale ja keerulisele protsessile ning sellel oli suur mõju kahe riigi suhetele. Kuidas see mõjutab ka rahvusvahelist kogukonda? Lähiaja sündmused on kindlasti huvitavad ja keskne teema paljudele.
Ukraina kaitseministeeriumi luurepeavalitsuse juht kindralleitnant Kõrõlo Budanov ütles, et lähiajal leiab Ukraina ja Venemaa vahel aset sõjavangide vahetus, vahendas portaal Unian laupäeval.
Budanov ütles õhtuses telemaratoni saates, et Ukraina pool teeb praegu selleks kõik, mis võimalik.
“Meie inimeste – nii sõjaväelaste kui tsiviilisikute – elud ei tohiks olla ohus ega neis kohutavates tingimustes, milles neid seal hoitakse. Teeme kõik, mis võimalik. Olen kindel, et lähiajal leiab vahetus siiski aset,” sõnas ta.
Budanov lisas, et viimaks saavad Ukraina võimud teada, mis tegelikult juhtus Vene sõjalennukiga Il-76 ja selle pardal väidetavalt viibinud sõjavangidega.
Alates täiemahulise sissetungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril on Ukraina ja Venemaa korraldanud mitu sõjavangide vahetust. Viimane leidis aset 3. jaanuaril, mil suurima vangide vahetusega naasis koju 230 Ukraina kaitsjat.
Luure peadirektoraat teatas 24. jaanuaril, et Ukraina ja Venemaa kavatsesid sel päeval korraldada järjekordse sõjavangide vahetuse, kuid see kukkus läbi Belgorodi lähistel toimunud lennuõnnetuse tõttu. Okupandid väitsid, et selle lennuki pardal oli väidetavalt Ukraina sõjavange, keda parasjagu viidi vahetusse, märkis sõjaväeluure.
Seni on ebaselge, mis täpselt toimus ja mis on tegelikult saanud väidetavalt lennuki pardal olnud ukrainlastest.
Kokkuvõttes näib, et Sergei Budanovi vahetus võib anda lootust pingete leevendamiseks Ukraina ja Venemaa vahel. See samm võib olla oluline sõjategevuse lõpetamise suunas Ida-Ukrainas ning võimaldada vangidele tagasi pöörduda oma perede juurde. Samuti näitab see, et diplomaatilised pingutused võivad tuua kaasa positiivseid tulemusi konfliktide lahendamisel. Loodame, et see samm aitab kaasa rahu ja stabiilsuse tagamisele piirkonnas ning avab ukse edasisteks läbirääkimisteks ja kompromissideks.
Võib-olla tunnete huvi:
Kõigi riigiteenistujate 35-päevast puhkust seadusesse siiski ei kirjutata | Eesti
Selgus Prantsusmaa jalgpallikoondis koduseks olümpiaks | Jalgpall
Djokovic tagas Wimbledonis koha poolfinaalis | Tennis
Võrklaev soovitas Rail Balticu ettevõtte viia börsile | Majandus
Vene parlament kinnitas maksutõusud | Välismaa
Briti ja Prantsuse valimissüsteemid moonutavad tulemusi stabiilsuse nimel | Ühiskond
EM-i blogi | Kellest saab teine finalist? | Jalgpalli EM
Rein Sikk: igaüks, kes Venemaale läheb, maksku Eestile kümme eurot | Arvamus