Briti terviseteenistust tabas pikim streik selle ajaloos | Välismaa

Tere tulemast Eestisse! Viimastel päevadel on Briti terviseteenistust tabanud ajalooline streik, mis paistab olevat nende pikim senise ajaloo jooksul. See sündmus on tõstnud palju poleemikat ja arutelu üle maailma ning see on kindlasti teema, mida ei saa eirata. Streigi põhjused ja tagajärjed on veel selgitamisel, kuid sellel on kindlasti oluline mõju mitte ainult Ühendkuningriigile, vaid ka kogu maailmale. Oleme tunnistajaks ajaloolisele hetkele meditsiinivaldkonnas ning see vaid tõestab, kui tähtis on arutada tervishoiu küsimusi.

Briti terviseteenistuse (NHS) nooremarstid läksid kolmapäeva hommikul streigile, mis kestab kuus päeva. Peamine streikijate nõue on 35-protsendiline palgatõus.

Ühendkuningriigi arste koondav ametiühing British Medical Association (BMA) väidab, et nooremarstide reaalpalk langes inflatsiooni ja palkade külmutamise tõttu 26 protsendi võrra 2008. aastast kuni 2022. aastani.

Taastamaks 2008. aasta nooremarstide palga ostujõudu, nõuab BMA 35-protsendilist palgatõusu.

NHS-i töötajate nõuded palga tõstmiseks ulatuvad 2022. aastasse, mil algasid ka esimesed tervishoiutöötajate piketid ja streigid. Siiski pole Briti terviseteenistus kunagi nii pikka, kuuepäevast streiki näinud.

Streik valmistab peavalu Briti valitsevatele konservatiividele kõigest mitu kuud enne sel aastal toimuvaid parlamendivalimisi. Talvehooaeg on Briti haiglates tavapäraselt raske ka ilma streikideta ning spetsialistide sõnul tuleb streigi ajal eelistada erakorralist meditsiiniabi plaaniliste protseduuride edasilükkamise arvelt.

NHS-i ravijärjekorrad ja ravi ooteajad on niigi pikenenud koroonapandeemia ajal ning streik võib häirida haiglate tööd veelgi. Briti opositsioon on traditsiooniliselt süüdistanud konservatiive tervishoiu kehvas seisus, mistõttu valitsusel on soovi streikivate arstidega kiiresti kokkuleppele jõuda.

Briti peaminister Rishi Sunak pakkus arstidele eelmisel suvel kuueprotsendilist palgatõusu, nooremarstid said lisaks ühekordse väljamakse 1250 naela väärtuses.

Ometi keeldus BMA kokkuleppe sõlmimisest, väites, et pakutav palgatõus polnud piisav. Detsembris pakkus valitsus veel kolmeprotsendilist palgatõusu lisaks varasemale ettepanekule, kuid BMA nooremarstide komisjon keeldus ka sellest, väites, et inflatsiooni tõttu nooremarstide reaalpalk aastaga ikka langeks.

Lisaks nooremarstidele võivad lähiajal streigile minna ka tervishoiuspetsialistid ja eriarstid. Neid tervishoiutöötajaid esindavad ametiühingud hääletavad parasjagu valitsuse pakutud kollektiivleppe üle. Kui ametiühingu liikmed ei toeta kokkulepet, lähevad ka nende erialade esindajad streigile.

Politico märgib, et Briti tervishoiutöötajate ja valitsuse tüli on kestnud nii kaua, et selle aja jooksul jõudis ametis olla neli terviseministrit.

Siiski ütleb valitsus, et see ei kavatse arstidega uuesti läbi rääkida enne streigi lõppu.

“Kui streigid toimuvad nüüd, mõjutades patsiente, mõjutades avalikkust, me ei hakka läbi rääkima, aga siis, kui streik on läbi, naasen tagasi läbirääkimislaua taha,” ütles terviseminister Victoria Atkins.

BMA nooremarstide komisjoni kaasjuht Vivek Trivedi ütles omakorda kolmapäeval BBC-le, et arstid ei nõua kohest palkade tõusu, vaid selget raamistikku palkade ostujõu taastamiseks.

“Me ei ütle isegi, et see peab toimuma ühe aastaga,” lisas ta.

Kokkuvõttes on Briti terviseteenistuse ajaloo pikim streik murettekitav näide tervishoiutöötajate rahulolematusest. Streigi põhjuseks olid palgad ja töötingimused ning see näitab sügavat probleemi tervishoiusüsteemis. See tekitab küsimuse, kas teised riigid võivad kogeda sarnaseid probleeme tervishoiutöötajate väljavoolu, kui nende nõudmisi ei täideta. Oluline on, et valitsused ja tervishoiuasutused kuulaksid töötajate muresid ja püüdleksid lahenduste poole, et tagada patsientide ja tervishoiutöötajate heaolu.