Borrell: Läänekallas on kahe riigi lahenduse tegelik takistus | Välismaa

Tere tulemast! Oluline uudis meie välispoliitika kohta on Euroopa Liidu välisasjade kõrge esindaja Josep Borrelli hiljutine avaldus Läänekalda konflikti kohta. Borrelli sõnul on kahe riigi lahenduse tegelik takistus, mis tõstab esile keerulise olukorra, milles meie riik praegu seisab. See uudis mõjutab meid otseselt ning on oluline mõista, kuidas see võib meie tulevikku kujundada. Olge valmis süvenema sellesse teemasse ja mõistma selle olulisust meie riigile ja rahvale.

Euroopa Liidu välispoliitikajuht Josep Borrell ütles pühapäeval, et olukord Iisraeli okupeeritud Jordani Läänekaldal on suureks takistuseks pikaajalise lahenduse leidmisel Iisraeli ja palestiinlaste vahelise rahu tarvis.

“Läänekallas on kahe riigi lahenduse tegelik takistus,” ütles Borrell Müncheni julgeolekukonverentsil. “Läänekallas keeb. Võime olla suurema plahvatuse eelõhtul,” ütles ta.

Alates 1967. aastast Iisraeli okupeeritud Läänekaldal elab umbes 490 000 iisraellast kümnetes asulates, mida peetakse rahvusvahelise õiguse kohaselt ebaseaduslikeks. Koos nendega elab sel territooriumil umbes kolm miljonit palestiinlast.

Palestiinlased peavad Iisraeli asundusi sõjakuritegude tagajärjeks ja suureks takistuseks rahu saavutamisele. Paljud juudi rahvuslik-religioossed äärmuslased seevastu peavad seal elamist Jumala tõotuse täitmiseks.

Alates Iisraeli-Hamasi sõja algusest 7. oktoobril on Läänekaldal Iisraeli vägede ja palestiinlaste kokkupõrgete arv kasvanud.

Borrell ütles, et EL peab toetama araablaste algatust, et luua Palestiina riik, mis hõlmaks nii Läänekallast kui ka Gaza sektorit.

Borrelli kommentaarid tulid pärast seda, kui Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu lükkas tagasi plaani sellise riigi rahvusvaheliseks tunnustamiseks, mida pakkus ajalehes The Washington Post ilmunud algatus.

USA ajaleht teatas, et president Joe Bideni administratsioon ja väike rühm araabia riike töötasid välja tervikliku plaani pikaajaliseks rahuks Iisraeli ja palestiinlaste vahel, mille juurde kuulus ka Palestiina riigi loomise ajakava.

Küsitavaks jääb, kes hakkaks sõjajärgset Palestiina riiki juhtima. USA on pannud oma lootused reformitud Palestiina omavalitsusele.

Gaza sektoril on alates 2007. aastast Hamasi juhitud eraldi administratsioon, mis on Läänekallast juhtiva Palestiina omavalitsuse eesotsas Mahmud Abbasiga oma territooriumilt välja tõrjunud.

Müncheni konverentsil kõnelenud Palestiina peaminister Mohammad Shtayyeh ütles samal ajal, et Palestiina omavalitsusel puudub Iisraelis partner.

“Me peame liikuma kahest riigist rääkimiselt kahe riigi rakendamisele,” kõneles Shtayyeh.

In conclusion, Borrell’s statement about Läänekallas being the real obstacle to the two-state solution in Estonia is a thought-provoking and controversial assertion. It brings attention to the complex nature of the political dynamics in the region and the challenges faced in finding a peaceful resolution. This issue requires careful consideration and open dialogue among all parties involved, in order to work towards a sustainable and mutually beneficial solution. It is essential that all stakeholders continue to engage in constructive discussions and diplomatic efforts to achieve lasting peace and stability in Estonia.