BaltCapi fondi vargus tõi mitmele Eesti pensionifondile mitu miljonit kahju | Majandus

Tere tulemast Eesti! Viimase aja majandusuudised on toonud esile BaltCapi fondi varguse, mis on teinud mitmele Eesti pensionifondile mitme miljoni euro suuruse kahju. See skandaal on šokeerinud kogu riiki ning tekitanud tõsist muret pensionifondide ja nende klientide seas. See on tõstnud esile vajaduse tugevama reguleerimise järele finantssektoris ning pannud tähelepanu turvalisusele ja usaldusväärsusele investeerimisfondides. Tuleb jälgida, kuidas see skandaal mõjutab Eesti majandust ja investeerimistulevikku.

Leedus BaltCapi investeerimisfondist toimunud varguse tõttu kandsid Swedbanki, LHV ja SEB pensionifondid mitu miljonit eurot kahju. Siiski moodustavad BaltCapi fondi investeeritud varad pensifondide kogumahust vaid 0,1 protsenti.

Baltikumi suurimasse erakapitali investeerimisfirmasse BaltCapi on oma vara paigutanud nii Swedbanki, LHV kui ka SEB pensionifondid. Kuid eelmise aasta lõpus tuli Eesti pankade pensionifondidel BaltCapi väärtusest kuni 20 protsenti alla hinnata, sest nende Leedu partner on kriminaaluurimise all, kirjutas Äripäev. 

Novembris selgus, et Šarūnas Stepukonis omastas  raha BaltCapi infrastruktuurifondidest, mille kogumaht on üle 100 miljoni euro. Swedbank on BaltCapi investeerinud kokku 20 miljonit eurot, sellest infrastruktuurifondi 10 miljonit. Nüüd tuli neil üle kahe miljoni euro alla hinnata.

“Kui vaadata summasid, siis need BaltCapi fondid kogu pensionifondidest moodustavad väga-väga väikese osa. See allahindlus mõjutas kogu fondi tulemust ikkagi vähe, 0,1 protsenti. 2017 me sinna raha investeerisime ja alates sellest ajast on see fond kokku tootnud üle 20 protsendi plussi, et võib öelda lihtsalt, et tulusust hindasime hetkel alla,” lausus Swedbanki Investeerimisfondide juht Age Petter.

 LHV on BaltCapi paigutanud viis miljonit eurot.   

“See allahindluse suurus, mida on ka mainitud, oli ligikaudu miljon, mis on absoluutnumbrina kahtlemata väga suur number, eeldame selle numbri hüvitamist Baltcapi poolt. Kuid kui mõelda laiemas kontekstis, siis pensionifondide varast, mis sinna konkreetsesse fondi oli investeeritud, oli see umbes 0,1 protsenti ehk siis mõju tervikuna väga suur ei olnud,” lausus LHV Varahalduse juht vahur Vallistu.

SEB on investeerinud BaltCapi kolm miljonit eurot, mis moodustab kahes fondis nende mahust ühe protsendi.

“Meie oleme selle positsiooni eelmisel aastal oma portfellides alla hinnanud ja kuna portfellid on väga hajutatud, siis see mõju oli väga väike – ühele fondile -0,12 protsenti, teisele -0,27 protsenti,” ütles SEB pensionifondide juht Endriko Võrklaev.

BaltCapi kaasasutaja Kristjan Kalda ütles, et uurimise tõttu ei saa varastatud summat avalikustada. Fondi varad ehk alginvesteering on kõik alles, pigem puudutab omastamine saamata jäänud kasumit.   

“Esiteks on ääretult ebameeldiv igale ettevõtjale, kui tema tagant varastatakse. Tuleb arvestada, et BaltCap ise on seal samuti investor ja meil on kõik omad rahad samas fondis. See on ääretult ebameeldiv asi, millega ettevõtja peab kokku puutuma. Ja teiseks – loomulikult see saamata jäänud tulu tuleb kompenseerida,” lausus Kalda.

In conclusion, the theft of funds from BaltCap has resulted in significant financial losses for several Estonian pension funds. This incident serves as a stark reminder of the need for enhanced security measures and due diligence in the management of investment funds. It is imperative for the authorities to thoroughly investigate this matter and hold the responsible parties accountable. Additionally, it is crucial for the affected pension funds to take steps to mitigate the impact of this theft and ensure the long-term financial stability of their members. Moving forward, greater transparency and oversight are essential in safeguarding the interests of investors in Estonia.