Asekantsler: väikegümnaasiumite sulgemise eesmärk pole kokkuhoid | Eesti

Tere tulemast Eesti! The recent debate about the closure of small high schools in Estonia has sparked controversy and raised questions about the government’s intentions. Asekantsler, a government official, has stated that the goal is not to save money, but rather to improve the quality of education for students. This decision has divided opinions across the country and has brought attention to the challenges faced by smaller schools. As the topic continues to be discussed, it’s clear that the future of these small high schools is an important issue for the people of Estonia.

Kattago sõnul pole väikegümnaasiumide sulgemise või liitmise eesmärk tingimata rahaline kokkuhoid. “Riigi eesmärk koolivõrgu ümberkorraldamisel on loomulikult hariduskvaliteet – see on number üks eesmärk. Rahalist kokkuhoidu nendest muudatustest ei pruugi tulla, eriti kui me jõuame selliste lahendusteni, kus meil on tarvis tulevikus rajada juurde õpilaskodusid, toetada transporti või teha investeeringuid, siis tõenäoliselt rahalist kokkuhoidu sealt ei saa. Küll aga võimaldavad need muudatused pakkuda paremat haridust gümnasistidele,” rääkis Kattago.

Ta lisas, et õpilaskodude kui võimalikule variandile mõeldakse siis, kui ühistranspordivõrk pole selline, mis toetaks mugavat liikumist kodu ja kooli vahel.

Omavalitsused on varem öelnud, et kui riik võtaks neilt väikegümnaasiumile makstava pearaha, siis ainult oma jõududega nad kooliastet pidada ei jõuaks. Kattago sõnul pearaha äravõtmist või teisi survemeetodeid riigil praegu kavas pole.

“Täna ei ole riik eesmärgiks võtnud kohalike omavalitsuste survestamist. Kohalikud omavalitsused peavad ja saavad oma gümnaasiumiastmeid ise ümber korraldama. Ministeeriumi tänane eesmärk on selgitada välja, millised on nende tulevikuplaanid ja neid ühildada siis riigi plaanidega. Seetõttu ei saa ka rääkida täna sellest, et kelleltki midagi ära võetakse,” sõnas Kattago.

Saaremaa vallavanem Jaanus Tamkivi on varem ERR-ile öelnud, et näiteks Orissaare gümnaasiumi puhul, mis on samuti alla saja õpilasega, oleks küsimus, kuhu sealsed lapsed peaksid minema õppima: kui nad ei mahu Saaremaa riigigümnaasiumisse, peaksid nad minema õppima mandrile või siis ametikooli Saaremaale. “Kui nad peaksid minema Kuressaarde, kuhu tuleb leida majutus, ja kus lapsed elaksid kodust eemal, siis see tooks lisakulutusi peredele ja on kindlasti valus teema,” ütles Tamkivi.

Kattago kinnitab, et seal on kitsaskohti. “Saaremaal on võimalus näiteks mõelda sellele, et tulevikus tõesti lahendatakse olukord kas Saaremaa gümnaasiumi või ametikooli baasil. Seal on ka küsimus, kuidas peaks juurde looma õpilaskodukohti, kui üürivõimalusi ei ole ja täna õpilaskodukohti jagu. Ilmselgelt on see üks kitsaskoht, millega peaks tegelema,” rääkis

Ta lisas, et Orissaare kontekstis ei tohiks sündmustest ette rutata. “Meie ministeeriumis näeme, et see aasta, millal tuleks mõelda, kuidas edasi minnakse, on 2028. Senimaani on tegelikult aega lahendusvariante läbi kaaluda ja arutada nii riigiga kui ka kohaliku kogukonnaga ja jõuda sobivate lahendusteni. Otsused lihtsalt tuleb varem ära teha, sest me ei saa oodata senimaani, kuni kell kukub,” ütles Kattago.

Esmaspäeval läheb ministeeriumist teele e-kiri omavalitsustele, kellega riik soovib gümnaasiumiastme ümberkorraldamise teemal läbi rääkida. “Võtame nendega ühendust, et leppida kokku konkreetne kuupäev, millal me laua taha istume ja arutame nende omavalitsuste koolivõrgu tulevikku. See on esimene etapp, et saada sotti, millised on omavalitsuse plaanid ja mõtted ja meie ministeeriumi poolt saame siis jagada enda nägemust,” rääkis Kattago.

Konkreetselt kuupäevaliselt ei ole praegu kohtumisi veel kokku lepitud, kuid
esimeste seas on omavalitsused, kes juba ise on alustanud koolivõrgu ümberkorraldusi.

“Mustveed kindlasti toetame ja on veel Maardu, kes ise samme on astumas. Läheme räägime sellest, kuidas saame neid toetada, et muudatused edukalt ellu viia. Seejärel kohtume nende omavalitsustega, kus näeme, et omavalitsused omavahel peaksid käivitama läbirääkimised ja otsima lahendusi, sest seal õpilaste korjealad kattuvad või on lähestikku,” rääkis Kattago.

Kattago sõnul ei saa teha üldistust, et Eesti väikegümnaasiumides on kehv tase. “On väikegümnaasiume, kus riigieksamite tulemused on olnud järjepidevalt väga heal ja kõrgel tasemel ja kahtlemata on ka neid, kus riigieksamite tulemused võiksid olla senisest oluliselt paremad,” ütles Kattago. Madalal tasemel on tema hinnangul eri põhjuseid. “Võib-olla on põhjus selles, et ei ole piisavalt kvalifikatsiooniga õpetajaid nendes koolides. Võib-olla on õpikeskkond selline, mis ei toeta heade tulemuste saavutamist,” sõnas Kattago.

“Kutseharidus võiks olla põhikooli lõpetava noore valikutes aukohal ja need kutsehariduskeskused, mis täna Eestis on, pakuvad väga head õppekeskkonda,” ütles Kattago. “Nende arendamisega loomulikult läheme edasi ja tagame, et seal oleks kvalifitseeritud õpetajad ja õppekeskkond oleks selline, mis toetaks noorte siirdumist kutseharidussüsteemi ning kutsekoolid õpetaks eelkõige neid oskusi, millega noortel on hiljem tööturul ka võimalik endale töökoht saada,” lisas ta.

Kutseharidusereformi maksumusest rääkides ütles Kattago, et kutsehariduse reform ja ümberkorraldamised on alles ettevalmistamise järgus ja enne, kui ei ole täpsed plaanid paigas, mida teha ja kuidas teha, on vara rahast rääkida.

Haridus- ja teadusministeeriumi teatas nädala aluses, et alustab omavalitsustega läbirääkimisi, mille teema on alla 100 õpilasega gümnaasiumiastmetesse vastuvõtu lõpetamine. Esimesena võtab ministeerium ette gümnaasiumid, kus õpib alla 40 noore. Alla 40 õpilase on praegu 14 Eesti gümnaasiumis. 

Kokkuvõttes on asetkantsler rõhutanud, et väikegümnaasiumite sulgemise eesmärk pole kokkuhoid, vaid pigem kvaliteetse hariduse tagamine kõigile õpilastele. Ta on toonud välja vajaduse investeerida haridussüsteemi ning luua võrdne ligipääs haridusele kõigile Eesti noortele, sõltumata nende elukohast. Samuti on rõhutatud, et otsuste tegemisel tuleb arvestada kogukonna vajadustega ning leida parimad lahendused igale piirkonnale eraldi. See tähendab, et tulevased otsused väikegümnaasiumite sulgemise kohta peavad olema põhjalikult läbimõeldud ja arukad, võttes arvesse kõiki asjaolusid.