Asekantsler: Ungari hääleõiguse peatamisele mõeldakse üha tõsisemalt | Välismaa

Tere tulemast Eestisse! Viimastel aastatel on hakanud arutelud Ungari hääleõiguse peatamise üle koguma hoogu ja see teema muutub üha tõsisemaks. Asekantsler andis mõista, et sellel arutelul on oluline mõju meie naaberriigi poliitikale ning see kujutab endast olulist välismaist küsimust. See uudis jätab meile palju küsimusi õhku ja annab aimu sellest, milliseid rahvusvahelisi arenguid peaksime jälgima. On selge, et see teema pakub huvi ja seda tuleb põhjalikult analüüsida.

Ülemkogul arutatakse lihtsustatult Euroopa Liidu 64,6 miljardi eurost lisaeelarvet. Lisaks Ukraina toetamiseks mõeldud 50 miljonile on seal näiteks kaks miljardit eurot liikmesriikide piirihalduse toetamiseks ja 7,6 miljardit Euroopa naaberriikidele põgenikega tegelemiseks. Ainuüksi Türgi saaks Süüria põgenike tarbeks kaks miljardit lisaeurot. Kyllike Sillaste-Ellingu kinnitusel lepiti ülejäänud paketis kokku juba detsembrikuisel ülemkogul. Õhku jäi ainult Ukraina abipakett, mida Ungari toona blokeeris.

Neist 50 miljardist 17 miljardit on mõeldud otseselt toetusteks ja 33 miljardit laenudeks. Kui otsus tuleb, kas see raha kantakse otse Ukraina arvele või käib see läbi programmide ja taotlusvoorude, mida Euroopa Komisjon kontrollima hakkab?

Täpselt nii ongi mõeldud, et tuleb eraldi programm ehk Ukraina rahastu. Ja nad kindlasti ei saa hakata seda raha vabalt kasutama. Nad peavad esitama plaani koos tähtaegadega ja välja tooma reformid, mida nad tahavad teha.

Lühiajaliselt hästi kiiresti on võimalik anda kuni poolteist miljardit eurot otsest toetust ja see on Ukrainale väga vajalik, sest nende eelarveolukord on väga kehva. Selline võimalus on täna olemas ja saab olema ka tulevikus.

Kas see raha on mõeldud sõjalise võimekuse arendamiseks või pigem selleks, et Ukraina saaks end Euroopa Liitu astumiseks valmis seada?

Raha on mõeldud selleks, et nad teeksid reforme, mis tooksid neid Euroopa Liidule lähemale. Ukraina on juba esitanud mingid reformiplaanid selleks, et saada liitumisläbirääkimistele. Me enam-vähem juba teame ja nemad teavad ka, mida nad tegema peavad. Raha aitab neid sellele lähemale.

Ungari peaminister Viktor Orban on öelnud, et põhimõtteliselt võiks Ukrainat ka nii suure summaga toetada, aga nõnda, et igal aastal otsustatakse rahastamise üle üha uuesti. Ja iga kord peaks otsus olema üksmeelne. Kuidas see tehniliselt välja näeks? Kas igal aastal siis muudetaks Euroopa Liidu pikaajalist eelarvet?

Nii palju, kui ma olen aru saanud, siis summas lepitaks juba varem kokku, aga igal aastal oleks võimalus otsustada, kas peatada raha või mitte.

See on nõndanimetatud kompromiss, mida Ungari on välja käinud, aga tegelikult ma näen, et see oleks võib-olla kasulik ainult Ungarile, kes saaks seda arutelu nii-öelda kasutada omaenda huvides.

Euroopa Liidul või teistel riikidel ma ei tea, et oleks vaja iga aasta sellist arutelu. Selle rahastu mõte on tegelikult pakkuda Ukrainale pikaajalist toetust. Kui sõda algas, siis kasutati hästi palju selliseid kiireid lahendusi. Aga nüüd on juba kaks aastat möödas ja nüüd tahetakse ikkagi midagi pikaajalisemat ja kindlamat.

Viktor Orban argumenteerib, et me ei tea, mis saab kolme või nelja aasta pärast. Võib-olla on Ukraina siis hoopis teistsugune, võib-olla muutuvad seal poliitilised olud või Euroopa Liidu suunas seatud siht.

Isegi kui sõda peaks lõppema käesoleval aastal või järgmisel aastal, ega need Ukraina reformivajadused, ülesehitusvajadused jäävad. Nii et ma ei usu, et need põhimõtted muutuvad kolme-nelja aasta jooksul.

Põhimõtteliselt on see summa ka pärast neljaks jagamist päris suur. Miks mitte ikkagi Viktor Orbanile vastu tulla ja öelda Ungarile, et räägime igal aastal läbi?

Võimalik, jah, et mõned liikmesriigid nõustuvad Orbaniga, ma ei tea. Homme toimub ülemkogu, eks siis kuuleb, kas ollakse selle nõndanimetatud kompromissiga nõus või mitte.

Aga Eesti ei ole nõus?

Minu teada ei ole, jah.

Vahepeal rääkis Viktor Orban, et selle raha peaks eraldama kuidagi Euroopa Liidu eelarve väliselt. Mis see tähendaks?

No see oleks väga keeruline, sest see tähendaks, et kõik liikmesriigid peaksid võtma laenu, et anda komisjonile mingit raha, mis siis läheks mingisse ühisesse fondi. Aga selleks, et seda kasutada, peaksid kõikide riikide parlamendid selle skeemi heaks kiitma.

Selle skeemi puhul on väga halb, et see võtab väga palju aega, kui kõik parlamendid hakkavad selliseid otsuseid menetlema. See kindlasti ei ole väga hea lahendus, sest Ukraina vajab abi praegu. Sellega on kiire.

Viktor Orbanil on läbirääkimistel kombeks esitada ka erinevaid kõrvaltingimusi. Ajalehed on kirjutanud, et sel korral on Ungari üks tingimus Ukraina toetamiseks see, et taasterahastu kasutamise perioodi pikendatakse kahe aasta võrra ehk 2028. aasta suveni. Nad ei näe võimalust, et jõuaksid enda ligi 10 miljardi eurose osa tähtajaks ära kasutada. Kas nad on ka ametlikult sellise tingimuse välja käinud?

Ametlikult ei ole.

Alternatiivina on mitmed liikmesriigid pakkunud ka võimalust, et Ukrainat toetataks ilma Ungari osaluseta. Kuidas see käiks?

See oleks sama skeemiga, mille kohaselt peaks laenu võtma ja riikide parlamendid peaksid selle eraldi heaks kiitma. See võimalus on, aga, nagu ma ütlesin, see võtab väga palju aega.

Kui ühel pool on Viktor Orban, kes ütleb, et vaatame toetuspaketi iga aasta üle ja teisel pool on mõned liikmesriigid, kes ütlevad, et toetame Ukrainat kahekümne kuuekesi, siis kumba paati Eesti astub?

Ma ei saa muidugi peaministri eest rääkida, kes ülemkogul laua taga on. Aga taustal käib väga-väga kõva töö, et see otsus tuleks üsna kiiresti ära. Väga raske on ennustada, mis juhtub, sest näiteks detsembris tuli ka meile üllatusena, et Ungari nõustus liitumisläbirääkimiste avamisega.

Aga kumb variant on meie vaates sobilikum?

Eesti jaoks on prioriteet see, et Ukraina saaks raha. Nad vajavad raha ja seetõttu mingi otsus on vajalik. Aga ikkagi see pikaajalisus on ka väga-väga oluline.

Aga kui me seda koos Ungariga teeme ja toetused iga aasta uuesti üle vaatame, siis jõuaks abi vähemalt kiiremini kohale. Sest kui me hakkame seda igas parlamendis eraldi arutama ja vaatama, mis saab Slovakkias või Hollandis, siis võib-olla jääb 26 toetajast alles 24.

Jah, just. Aga lõpuks on ka võimalik neid otsuseid sõnastada erinevalt. Nagu ma olen aru saanud, siis praeguse üks võimalus on seda sõnastada nii, et ülemkogu peaks otsustama, kas raha mitte anda, mitte, kas raha anda. See on oluline vahe ja võimalik, et homme mõeldakse välja veel mingeid klausleid.

Ka komisjoni jaoks saab ju erinevaid stoppereid sinna otsusesse sisse kirjutada. Juba praeguses kavas on kirjas, et kui Ukraina loobub mitmeparteilisest süsteemist või õigusriigi põhimõtetest, siis talle rohkem raha ei anta. Selliseid võimalusi on ju veel.

Jah, tingimusi saab kogu aeg seada. Ja vaadates Euroopa Liidu ajalugu, siis Euroopa Liit on väga osav selles.

Financial Times kirjutas reedel Euroopa Komisjoni visandatud kavast survestada Ungari majandust, juhul kui riik kompromissile ei lähe. Kas Eestil on teadmine, milles see kava seisneb või kas liikmesriikidega on sellest kavast räägitud?

Ei ole räägitud. Mina lugesin ka Financial Times’ist sellest kavast. Nagu ma olen aru saanud, see kava iseenesest oli selline ülevaade Ungari majandusest. See keskendus eriti nii-öelda negatiivsetele aspektidele. Ungari majandusseis on ka väga kehva ja nagu Financial Times’ist sai lugeda, oligi seal esile toodud erinevad nii-öelda nõrgad kohad.

Mida siis vajadusel majanduslikult rünnata, kui Ungari edasi blokib?

Mina ei ole teadlik, et oleks sellist nii-öelda Ungari ründamise plaani kuskil kokku pandud.

Kuidas see Euroopa Liidu poliitikas käib? Ma mõtlesin, et sellise mustandi lekitamine Financial Timesile võib olla läbirääkimiste osa. Kas midagi sellist on Euroopa Liidu ajaloos varem ette tulnud, et komisjonis või kuskil mujal valmistatakse ette mingisugune sõnum, et üks osapool saaks aru, kui ma nüüd vastu ei tule, siis see võib teda ees oodata.

Kindlasti on selliseid võtteid ka varem kasutatud. Kas see nüüd oli seekord selline võte, ma ei tea. Aga kindlasti iseenesest on see signaal. Ungarile.

Ukraina mittetoetamine või eelarvemuudatusega mittenõustumine pole ju õigusriigi põhimõtetest või inimõiguste kaitsest taganemine. See ei lähe ju eos vastuollu Euroopa Liidu alusväärtustega. See on ühe riigi üks poliitiline valik, mis ühelegi teisele riigile ei meeldi. Euroopa Parlamendi 120 saadikut pakkusid välja, et hakkame selle peale Ungari hääleõigust peatama. Kas sellistel põhjustel ühe liikmesriigi survestamine ei või väikeriikide, näiteks Eesti vaates ohtlik tendents olla?

See [Ungari tegevus – toim] on tegelikult vastuollu minek Euroopa Liidu strateegilise huviga, mis on Ukraina toetamine. Ja see ei ole ka esimene kord. Ma arvan, et siin on juba mitu näidet olnud, kus üks riik, Ungari, on olnud vastu.

Ja Euroopa liidus on ju ühtsus kõige tähtsam. Ja praegu see, mis toimub, on selle ühtsuse rikkumine. Nii et selles mõttes on seal piisavalt tõsine olukord.

Kas meil ehk Euroopa Liidul võiks ühel hetkel tekkida Ungariga mingi pikk plaan?

No seda on raske öelda. Eks need europarlamendi liikmed mõtlevadki niimoodi, et peaks midagi ette võtma, et vältida sellist olukorda tulevikus. Et me ei peaks iga natukese aja tagant selliseid erakorralisi ülemkogusid korraldama.

Ma ei tea, kas see on otseselt pikaajaline plaan. Aga kindlasti see oleks väga radikaalne samm, kui peatataks Ungari hääleõigus.

Kas pärast 120 parlamendiliikme kirja on Ungari hääleõiguse peatamist diplomaatilisel tasandil tõsimeeli arutatud?

Selliseid ametlikke arutelusid ei ole olnud. Aga sellest artikkel 7 järgmise sammu astumisest on ikka räägitud. Ja eriti kuna frustratsiooni tase on väga kõrge, siis muidugi pärast detsembri ülemkogu ja enne homset ülemkogu on ikka olnud neid arutelusid. Aga praegu on ainuke ametlik kiri tulnud europarlamendist.

Kas see oleks üldse võimalik, arvestades, et meil on Slovakkias uus peaminister Robert Fico ja Hollandi valimised võitis Geert Wilders? Kas hääleõiguse peatamine nõuab 26 liikmesriigi üksmeelt?

See on väga keeruline mehhanism. Mingis etapis on seal vaja nelja viiendikku häältest. Siis jälle on seal vaja mingeid hääli europarlamendist. Seda väga ei taheta ka proovida, sest kui see ei õnnestu, siis on see jällegi läbikukkumine.

Aga see lahendus on, ja ma arvan, et viimastel nädalatel ja kuudel on hakatud selle peale üha tõsisemalt mõtlema. Et kui vaja, siis tuleb ikkagi võib-olla proovida.

Ja kui pühapäeval minnakse laiali teadmisega, et kokkulepet ei tulnud, siis see muutub tõenäolisemaks?

Ma usun, et kokkulepe ikka tuleb ja ma arvan, et peaministrid on valmis mitu päeva kohtuma, kuni see kompromiss tuleb.

Eesti välisministeeriumi asekantsler sõnas, et Ungari hääleõiguse peatamine Euroopa Liidu Nõukogus on tõsiselt kaalumise all. See samm oleks enneolematu ja näitaks EL-i jõulist reageerimist liikmesriikide põhiväärtuste rikkumisele. Samas tuleb arvestada, et selline tegevus võib kaasa tuua suuremaid pingeid EL-i ja Ungari vahel ning sellel võivad olla ulatuslikud tagajärjed. Oluline on leida lahendus, mis toetaks demokraatlikke põhimõtteid ja väärtusi, säilitades samas ka EL-i ühtsuse.