Asekantsler: külmutatud varade Ukrainani jõudmine võib võtta veel aasta-kaks | Eesti

2226252h6a8et24

Tere tulemast Eestisse! Täna räägime olulisest teemast – kuidas külmutatud varade jõudmine Ukrainani võib võtta veel aasta-kaks. Asekantsler Juhan Lehe sõnul on see keeruline ja pikk protsess, kuid meil on pühendumus tagada, et Ukraina saaks oma varad tagasi. See kajastab Eesti pikaajalist toetust Ukraina suveräänsusele ja iseseisvusele ning meie soovi näha õiglust ja rahu selles piirkonnas. See on oluline samm, mis võib mõjutada mitte ainult Ukrainat, vaid kogu Euroopat. Oleme pühendunud sellele protsessile ja usume, et lõpuks saavutame õigluse.

Kuigi Eestis on eelnõu, millega järgi saaks Venemaa külmutatud varasid Ukrainale üle anda, juba riigikogus esimese lugemise läbinud, siis on tegelikuks üleandmiseks vaja ka rahvusvahelisi lepingute süsteemi, milleni jõudmine võib veel aega võtta aasta-kaks, ütles “Välisilmas” välisministeeriumi juriidiliste ja konsulaarküsimuste asekantsler Erki Kodar.

Eestis on vastav eelnõu saanud valitsuselt heakskiidu ja läbinud parlamendis esimese lugemise, kuid eelnõu praegu versioonini jõudmine on olnud üsna keerukas protsess, lausus Kodar.

“Eelnõu üritab tasakaalustada kaht hüve. Üks on rahvusvahelisest õigusest tulenev avalik hüve, mille tõttu on Venemaal kohustus kahjud hüvitada, mida tõenäoliselt ei soostuta tegema. Teisalt on meie oma eraomandi kaitse. Ja see peab kokku sobituma Euroopa sanktsioonide poliitikaga, millest külmutatud varad tekivad. Eestis on neid kuskil 30 miljoni euro kanti. Sealt edasi on meie enda diskretsioon ehk valikotsus, kaalutleda, kas ja millistel puhkudel me soovime seda vahendit kasutada,” kirjeldas Kodar.

Neid otsuseid hakkab Eestis langetama välisminister, kes esitab ettepanekud halduskohtule.

Kuid kohtu otsus ei tähenda veel, et varad pandaks Ukraina poole teele, märkis Kodar.

“Tuleb ehitada ka rahvusvaheline lepingute süsteem. Kas see on Ukrainaga leping /…/ või Euroopa Nõukogu juures on kahjude register loodud ja seda kasutada, kus kõik Ukraina sõjakahjud kokku korjatakse, neid menetletakse ja nõuded ka hüvitatakse,” lausus ta.

Loe rohkem:  Nortali juht Alamäe: ma oleksin väga ettevaatlik süüdistuste loopimisel | Eesti

Lääne suurriigid eesotsas Suurbritannia ja USA-ga on praegu arutamas, kuidas ületada õiguslikku probleemi, et riigi varadel on tavaliselt immuniteet.

“On liigutud sellise rahvusvahelise õiguse mehhanismi poole, milleks on vastumeetmed, mis on väga erandlik juhtum. Kui üks riiki teist riiki kahjustab rahvusvahelise õiguse rikkumise kaudu, siis kahjustatud riigil tekib õigus teatud norme rikkuda ka kahjustaja vastu. Antud puhul ka see, et rikutud on väga olulist normi, mis on ka meile püha ehk jõu kasutamise keelu rikkumine. See ei puuduta ainult Ukrainat, vaid ka teisi riike, näiteks Euroopa julgeolekuarhitektuuri mõistes, ka NATO mõistes. Seda mõtet praegu Suurbritannia läbi David Cameroni väga jõuliselt edendab. Leitakse, et see on mehhanism, mis ületab riigi immuniteedi ja saaks kasutada seda 300 miljardit eurot, mida saaks Ukrainale ülesehitamiseks mingil moel erinevates etappides anda,” rääkis Kodar.

Külmutatud varade üleandmist on arutatud poolteist aastat ja see näitab, et tegu on väga keerulise õigusliku küsimusega, lisas ta.

“Millal see (varade üleandmine) võiks aset leida – raske öelda. Ma usun, et kui on näha, et veendumus on, et me läheme selle teemaga edasi nii G7-s, Euroopa Liidus kui ka Eestis, siis on see selge signaal, et rahvusvahelise õiguse rikkumisel on tagajärjed. See võib küll võtta aega, et süsteem sinna taha ehitada; ka rahvusvaheliste lepete mõttes võib see aega võtta üks -kaks aasta. Mingite muude mehhanismidega võib-olla natuke vähem, aga küll me sinna jõuame ja ka ära teeme,” lausus Kodar.

Overall, it is apparent that the process of bringing frozen assets from Ukraine to Estonia may take longer than initially anticipated. Asekantsler of the Ministry of Finance, Märten Ross, has cautioned that it could be another one to two years before any progress is made. This delay could be due to the complex nature of international asset recovery and legal procedures. The Estonian government and its counterparts in Ukraine must continue to work diligently to ensure the successful return of these assets. It is imperative that all necessary steps are taken to expedite this process and uphold the rule of law.

Loe rohkem:  Valitsuses kaalumisel olev julgeolekumaks järgmisel aastal veel ei tule | Eesti

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga