Aruanne: Gruusia valitsus matkib Putinit | Välismaa

Tere tulemast Eesti! Täna räägime teile Aruannest, mis väidab, et Gruusia valitsus matkib Venemaa president Vladimir Putini poliitikat. See pole mitte ainult huvitav uudis, vaid ka oluline teema rahvusvahelises poliitikas. Kuna Eesti on geograafiliselt ja kultuuriliselt seotud nii Gruusia kui ka Venemaaga, on see meie jaoks eriti oluline. Jätkake lugemist, et saada rohkem teavet sellest raportist ja selle võimalikest mõjudest.

Kui Ukraina ja Moldova püüavad ellu viia Euroopa Liiduga ühinemiseks vajalikke reforme, siis EL-i kandidaatriigi Gruusia valitsus rakendab hoopis Kremlist inspireeritud poliitikaid, selgub uuest aruandest.

Sellise järelduse teevad mõttekoja Eastern Partnership Civil Society Forum avaldatud värske aruande autorid, kirjutab Politico.

“Diktatuurid ja autokraatlikud režiimid õpivad üksteiselt. Ning ma arvan, et mõnedes riikides näeme õppimiskõverat. Me nägime seda ka Gruusias,” ütles mõttekoja esindaja Alexandra Sabou.

Gruusiat valitsev erakond Gruusia Unistus püüdis vastu võtta Venemaa stiilis välisagentide seaduse 2023. aasta märtsis.

“[Seadus] oli koopia Vene seadusest mõnede kohalike elementidega, kuid sarnasus oli ilmselge,” seletab Sabou.

Gruusia näitajad demokraatias, valitsemises ja seadusandluse konvergentsis EL-iga langesid 2023. aastal, selgub aruandest.

“Põhimõtteliselt igas valdkonnas toimus langus, kuigi EL andis Gruusiale kandidaatriigi staatuse,” ütles Sabou.

Ukraina, Moldova ja Gruusia taotlesid EL-i liikmesust pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse 2022. aasta veebruaris, kuid nüüdseks sai neist kolmest riigist eraldi nähtus ning eraldusjooned EL-i naabruspoliitika ja EL-i laienemise poliitika vahel on muutunud hägusamaks, seisab aruandes.

Erinevalt Gruusiast teevad Ukraina ja Moldova progressi, viies ellu süsteemseid muutusi, mida Brüssel neist eeldab tulevikus ühinemise võimaldamiseks, järeldavad aruande autorid.

Kui EL-i valitsusjuhid otsustasid avada liitumisläbirääkimised Ukraina ja Moldovaga detsembris peetud Euroopa Ülemkogul, siis Gruusia on seni pidanud rahuldama kandidaatriigi staatusega.

Kokkuvõttes on selge, et Gruusia valitsus matkib Venemaa presidendi Vladimir Putini poliitikat ja meetodeid. See tekitab küsimusi demokraatia ja inimõiguste olukorra kohta Gruusias ning võib tulevikus kaasa tuua pingestunud suhteid teiste riikidega. Oluline on jätkuvalt jälgida Gruusia poliitilisi arenguid ja toetada demokraatlikke väärtusi selles piirkonnas. Eesti peaks hoidma end kursis nende arengutega ja vajadusel kaaluma vastavaid meetmeid oma suhete kujundamisel Gruusiaga.