Armeenia boikoteerib edaspidi CSTO kohtumisi | Välismaa

Armeenia otsus boikoteerida tulevikus CSTO kohtumisi on sügavalt mõjutanud rahvusvahelist poliitikat ning suheteid partnerriikidega. See otsus on tekitanud palju küsimusi ja spekulatsioone, kuidas see mõjutab piirkonna stabiilsust ja julgeolekut. Armeenia seisukoht näitab selgelt nende soovi astuda samm kaugemale oma senisest liitlasest Venemaast ning võtta kindlam positsioon rahvusvahelisel areenil. See tekitab pinget ja mõjutab ka teisi CSTO liikmesriike. Armeenia järgmised sammud ja reaktsioonid saavad olema määrava tähtsusega kogu piirkonna tuleviku seisukohast.

Armeenia boikoteerib edaspidi Kollektiivse Julgeolekulepingu Organisatsiooni (CSTO) kohtumisi ning Jerevanil puudub alaline esindatus organisatsioonis, teatas kolmapäeval Armeenia peaminister Nikol Pašinjan.

“Suhete külmutamine CSTO-ga tähendab, et Armeenial pole enam alalist esindajat CSTO-s ning Armeenia ei osale enam kõrgtasemel üritustel,” teatas Pašinjan Armeenia parlamendi istungil.

CSTO on Venemaa juhitud julgeolekuorganisatsioon, millesse kuuluvad lisaks Moskvale ja Jerevanile ka Kasahstan, Kõrgõzstan, Tadžikistan ja Valgevene.

Pašinjan ei osalenud ühenduse mitmel viimasel kohtumisel pärast järsku suhete jahenemist Venemaaga. Eelmisel nädalal teatas Armeenia peaminister, et riigi liikmesus CSTO-s on külmutatud.

Pašinjan lisas, et liikmesus CSTO-s tekitab julgeolekuprobleeme Armeeniale ning de facto liikmesuse külmutamine võib muutuda ka ametlikuks lahkumiseks, kui Jerevani murekohad ei saa vastust.

Pärast tõusmist võimule 2018. aasta demokraatlike protestide käigus, süvendas Pašinjan Armeenia suhteid Euroopa ja USA-ga, mis põhjustas Venemaa pahameelt.

Jerevan on korduvalt rõhutanud, et selle sõjaline liit Venemaaga ei tähenda, et Armeenia toetaks Venemaa sõda Ukraina vastu. Samuti on Pašinjan süüdistanud Venemaad soovis õõnestada tema valitsust.

Lisaks süüdistab Armeenia Venemaad soovimatuses kaitsta seda Aserbaidžaani eest. Bakuu on viimastel aastatel parandanud suhteid Venemaaga.

Armeenia meedia teatas teisipäeval, et Pašinjani liitlasest riigi parlamendi spiiker on teinud ettepaneku Vene sõduritest piirivalvurite lahkumiseks Armeenia piiridelt.

Aserbaidžaan taastas septembris kontrolli Mägi-Karabahhi üle, mille järel lahkus territooriumilt peaaegu kogu etnilistest armeenlastest koosnev elanikkond. Venemaa, mis oli esindatud piirkonnas rahuvalvajatega, ei sekkunud konflikti, mis põhjustas paljude armeenlaste pahameelt.

Kokkuvõttes on Armeenia otsus boikoteerida edaspidi CSTO kohtumisi suur samm, mis võib mõjutada nende suhteid teiste CSTO liikmetega. Armeenia on selgelt väljendanud oma pettumust CSTO tegevusetuse ja passiivsuse üle ning nende otsus edaspidi boikoteerida kohtumisi võib olla märk sellest, et nad soovivad näidata oma otsusekindlust ja nõuda rohkem tähelepanu oma julgeolekuprobleemidele. Kuid samas võib see otsus ka kaasa tuua pingeid ja keerukaid suhteid teiste CSTO liikmetega, mis võivad omakorda mõjutada laiemalt regiooni stabiilsust ja julgeolekut.