Arenguseire keskuse eelarve suurenes kärpe-eelsele tasemele | Majandus

Tere tulemast Eestisse! Viimastel aastatel on Arenguseire Keskus kogenud märkimisväärseid eelarvekärpeid, mis on mõjutanud nende võimet täita olulist rolli riigi majandusarengu edendamisel. Nüüd aga on rõõm teatada, et nende eelarve on suurenenud kärpe-eelsele tasemele. See on oluline samm, mis võimaldab neil jätkata oma tööd majanduse jälgimisel ja tuleviku väljavaadete analüüsimisel. See areng pakub uusi võimalusi ja väljakutseid ning on oluline teada, et Eesti majandusel on tugev tulevikuperspektiiv.

Riigikogu juures tegutseva arenguseire keskuse eelarve suurenes eelmise aastaga võrreldes umbes 200 000 euro võrra. Keskuse eelarve on nüüd sama suur kui kolm aastat tagasi enne eelarvekärbet.

Arenguseire keskuse juht Tea Danilov rääkis ERR-ile, et viimased kaks aastat on arenguseire keskus tegutsenud kärbitud eelarve tingimustes. Kui varem oli keskusel kasutada umbes 800 000 eurot aastas, siis eelmisel ja üle-eelmisel aastal veerandi võrra vähem, ligi 600 000 eurot.

See aasta on keskuse eelarve ennistatud aga taas kärpe-eelsele ajale ehk on taas ligi 830 000 eurot.

Danilov ütles, et uusi töötajaid lisanduva raha eest juurde ei saa palgata.

“Seda raha saab kasutada üksnes uuringute sisseostuks ehk me saame teha rohkem kaastööde hankeid, kuna meil on endal meeskonnas ju ainult kolm analüütikut ja arvestades, kui palju on teemasid ja kui eripalgelised need teemad on, siis teatud osa vajalikust sisendist me ostame uurimisasutustelt ja ülikoolidelt,” ütles Danilov.

Danilovi sõnul plaanib keskus keskenduda sel aastal neljale uurimissuunale: eramajapidamiste roll energiatootjatena Eesti elektrisüsteemis, majanduse konkurentsivõime tulevik ja kohalike omavalitsuste teenused tõmbekeskustes.
Ühtlasi plaanitakse uurida personaalse riigi tulevikku ehk seda, kuidas isikupärastada nutikate andmelahendustega riigi pakutavaid toetuseid ja teenuseid.

“Vaatame siis eraldi just eelkõige sotsiaalkaitsesüsteemi lähemalt, et mis on need toetused ja teenused, mida põhimõtteliselt on võimalik andmete abil või andmete ühendamisest tekkiva teabe abil isikupärastada kuni selleni välja, et kus on mingid kokkuhoiuvõimalused, mis sellega kaasnevad,” selgitas Danilov. “Ühtlasi kaardistame ka kõikvõimalikke takistusi, mis on seotud andmete ühendamisega ja põhjendamatu privaatsusriivega, et ei oleks tegu ülemäärase privaatsusriivega nende lahenduste puhul.”

See, millistele uurimissuundadele arenguseire keskus sel aastal keskendub, ei ole ametlikult veel kinnitatud. Keskus on esitanud oma tegevuskava majanduskomisjonile ja arenguseire nõukojale, kes peaks Danilovi sõnul selle heaks kiitma paari nädala pärast.

In conclusion, the increase in the budget of the Arenguseire keskus back to pre-austerity levels is a positive sign for the Estonian economy. This move reflects the government’s commitment to prioritizing long-term strategic planning and research. By investing in the Arenguseire keskus, Estonia is laying the groundwork for informed and effective economic policies. This increase in funding will enable the center to carry out its important role of providing valuable insights and analysis for guiding Estonia’s economic development. Overall, this development bodes well for the future of the Estonian economy.