Annely Kaldoja: ruumiküsimus on teatri- ja muusikamuuseumis olnud kogu aeg aktuaalne | Muuseumid

Annely Kaldoja on Eesti teatri- ja muusikamuuseumi juht, kes on olnud kirglikult pühendunud ruumiküsimustele alates muuseumi loomisest. Tema visioon ja juhtimine on muutnud muuseumi hubaseks ja kaasaegseks kohaks, kus külastajad saavad nautida rikkalikku kultuuripärandit. Kaldoja usub, et ruumiline kujundus mängib olulist rolli muuseumi kogemuses ning on veendunud, et jätkuv uuendamine ja arendamine on olulised, et hoida muuseumi põnevana ja ajakohasena. Tema pidev pühendumus ja entusiasm on teinud temast tõelise muuseumimaailma juhi.

Eile sai 100-aastaseks Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum. Väärika sünnipäeva tähistamiseks valmis uus näitus “Pöörased lood teatrist ja muusikast”, mille üks kuraatoritest, Annely Kaldoja sõnas “Vikerhommikus”, et tulevikus loodetakse muuseumi ruumid renoveerida ja luua uus püsinäitus.

Teatri- ja muusikamuuseumi jaoks on ruumiküsimus Kaldoja sõnul olnud läbi aja aktuaalne. “Mina olen ise olnud muuseumis 16 aastat ja see on asi, millest me oleme kogu aeg rääkinud. Teatri- ja muusikamuuseumi kogus on umbes 700 000 museaali, see on meeletu arv. Ja kui me võtame nüüd ajaloo muuseumi kogud juurde, siis me oleme tõesti üks kõige suuremate kogudega muuseume.”

Ruumipuuduse leevendamiseks viidi eelmisel aastal sisse muutus, kui Müürivahe tänava majast viidi minema arhiivkogud ja töötajad Maarjamäele. “Viisime nad parematesse tingimustesse, sest see vanalinna maja on ju keskaegne linnamüüriga ühendatud maja, mis pole kõige parem koht, kus arhiive hoida,” märkis Kaldoja. Sellega võideti juurde neli korda rohkem ruumi.

Juubelinäitusele valiti 100 kõige erilisemat eset muuseumikogust. “Koguhoidjad pakkusid välja, mis on nende arust kõige olulisemad ja erilisemad. Nii tuli 200 museaali, mille hulgast me kuraatorite Ann Aaresilla ja Veronika Portsmuthiga tegime lõpliku valiku.” Mõned esemed on näitusele siiski ka juurde küsitud. “Kui need teemad kujunesid, siis tekkis tunne, et võiks mõne loo veel täiendada. Need, mis me juurde küsisime, sellega ka täienes meie kogu, näiteks Ain Angeri kostüüm ooperist “Süda”.”

Näitusel on teemad jagatud üldinimlikeks teemadeks võib-olla mõneti üllatuslikult, näiteks on lisaks armastusele ja lapsepõlvele oma koht ka spordil ja loodusel. “Kui sa astud sisse, siis sa külastajana kohe tajud, millest see asi räägib,” sõnas Kaldoja. Näiteks spordi alateemas võib näha Eri Klasi poksikindaid, Tõnu Kaljuste reketeid ning oma ala on jäetud ka jalgpallile, täpsemalt Paul Pinna algatatud Eesti ja Soome näitlejate maavõistluse loo tutvustamisele. “Ma arvan, et see on asi, mis tekitab huvi, mis näitab, et see maailm on väga mitmekülgne, et teatri- ja muusikaajalugu on väga põnev,” selgitas kuraator.

Näitus jääb muuseumisse üles pooleteiseks aastaks. “Meil on soov see maja ka renoveerida, seal on ligipääsetavuse küsimused, on palju treppe ja soppe. Lisaks ka keskkonna säästlikkus, see on vana maja ja vajab renoveerimist. Ja peagi hakkame valmistuma ka uueks püsinäituseks,” tutvustas Kaldoja edasisi plaane.

Kokkuvõtteks võib öelda, et Annely Kaldoja sõnum muuseumide ruumiküsimusest on äärmiselt oluline ning tegelikkuses ka väga aktuaalne. Muusika- ja teatrimuuseumides on ruumi efektiivne kasutamine võtmetähtsusega, et säilitada ja esitleda kultuuripärandit parimal võimalikul viisil. Kaldoja teadvustab meile vajadust pidevalt mõelda edasi, kuidas paremini kohandada muuseumide ruume vastavalt muutuvatele vajadustele ja väljakutsetele. Tema järeldused innustavad muuseumitöötajaid ja -külastajaid jätkama avatud ja uuendusmeelset suhtumist ruumikasutuse küsimustesse.