Andro Mänd: linnaplaneerimises on Eesti ühiskond kirjaoskamatu | Arhitektuur

Tere tulemast Eestisse! Andro Mändi sõnad linnaplaneerimisest ja Eesti ühiskonna kirjaoskamatusest on tekitanud palju kõneainet ning mõtlemisainet siinsele arhitektuuri ringkonnas. Tema sõnum on selge – Eesti inimesed vajavad rohkem teadmisi ja arusaamist linnaplaneerimise tähtsusest ning sellest, kuidas see mõjutab meie ühiskonda. Kas olete valmis avastama, kuidas Eesti arhitektuur ja linnaplaneerimine kujundavad meie igapäevast elu ning mõjutavad meie ühiskonda? Andro Mändi sõnad on vaid üks osa suuremast arhitektuurilisest teekonnast Eestis.

Rakvere keskväljakule planeeritakse suurt kõrghoonega elu-ja ärihoonete kompleksi, mis on paljudes rakverelastes tekitanud tugeva vastuseisu. Arhitektide Liidu juht Andro Mänd sõnas “Vikerhommikus”, et kavandatava keskuse omanikud peaksid oma plaanidele uuesti otsa vaatama, kuid ka kohalik inimene võiks rohkem linnaruumi kujundamise protsessidest huvituda.

Andro Mänd julgustab inimesi Arhitektide Liidu poolt pakutavat ekspertiisi teenust kasutama, sest planeerimisprotsessid on Eestis tema hinnangul natuke nõrgad. “Kogu see lugu on natuke nagu õpikunäide meie ühiskonna probleemidest laiemalt. Ma ütleks, et linnaplaneerimine on üks neid asju, kus Eesti ühiskond on kirjaoskamatu,” sõnas Mänd.

“See algab meie haridussüsteemist. Meie haridussüsteem ei õpeta inimestele, mida kujutab endast planeerimisprotsess, millal on sul õigus sekkuda, et oma huve kaitsta, arvamust esitada, kellel on kaalutlusõigus, mis alustel saab asju tagasi lükata ja mitte arvestada – seda meie ühiskond paraku ei tea.”

Seetõttu reageerivad inimesed Männi sõnul tihti liiga hilja, mil kopp on maja ees juba maasse löödud. “Kui me vaatame Rakvere linna, siis see on kõige olulisem koht linnas, linna peaväljak, sama nagu Tallinnas Vabaduse väljak, et sinna tuleb linna mõistes midagi väga suurt ja võimast. Sellel asjal on olnud kaks avalikustamist ja nii palju kui ma olen linnalt tagasisidest saanud, siis seal käis mõni üksik inimene, mitte kedagi ei huvita Rakvere enda süda, peaväljak, mis tegelikult peaks selle arengu nüüd paika panema väga pikaks ajaks,” rääkis Mänd.

Meedias on rohkem kõlapinda leidnud inimeste vastuseis tsaariaegse tellistest maja lammutamise vastu. “Ekspertiis toob ka välja, et neid vanu kihistusi peaks linnades hoidma, sest see loob seda kvaliteetset kaasaegset linnaruumi ja on kooskõlas kõigi nende uue Euroopa Bauhausi põhimõtete ja rohepöörde põhimõtetega, et me ei lammuta kohe kõiki asju ära.”

“Mis mind kurvaks teeb ongi see, et millest inimesed said aru, oli see, et seal oli üks rahvakeeli “nunnu” maja, mis lammutatakse maha. Selle peale tõusti tagajalgadele. Seal on hoopis suurem elevant toas peidus, millega tuleks tegeleda. Keegi ei analüüsi seda põhiasja, sest see maja on väga väike maht sellest asjast, mis sinna tuleb,” märkis Mänd.

“Sulle tekib üle saja meetri tumma fassaadi, kus ei ole uksi-aknaid, on vaid parkimismaja, aga tegemist on peaväljaku ääres oleva krundiga,” sõnas arhitekt. “Linna teeb elavaks tänavafront, kus on kohvikud ja poed. Kui on kaubanduskeskus, siis sa sõidad sinna lihtsalt autoga kohale midagi konkreetset ostma. Linnaruumi aktiivseks tegemine on ülioluline ja see on ka sellele arendusele trump.”

“Ma olen korduvalt kritiseerinud seda, et Rakvere on õpikunäide, kuidas elu on tõmmatud kesklinnast välja, piiri taga on suured kaubanduskeskused. Rakvere mõistes on Grosside arendus väga vajalik arendus, sest elu on välja viidud kesklinnast ja kui sa tood sellise suure ankru sinna keskele, siis see aitab linna tervikuna hoida. Ma tõesti loodan, et sellega jõutakse heale lahendusele,” rääkis Mänd.

Männi sõnul peavad loodava keskuse omanikud aga läbi mõtlema, kuidas just linnast väljas asuvatest kaubanduskeskustest eristuda. “Nad saavadki eristuda läbi kvaliteetse linnaruumi. Miks peaks inimene Kundast või Väike-Maarjast minema just kesklinna, mitte autoga sinna Põhjakeskusesse. Üks väheseid asju, mis annab neile konkurentsieelise, ongi ajalooline struktuur ja linnaruum. Nad saavad luua omale selle kohvikute frondi, miks inimesed peaks minema õhtul sinna oma aega veetma. Põhjakeskus oma tühermaa ja parklaga ei saa kunagi sellist keskkonda endale luua.”

Peaväljaku ääres ei peaks Männi sõnul asuma parkimismaja. “See esifront peab olema linnalikult rohkem lahendatud ja see on koht, kus me peame muinsuskaitsega arutama, et seda asja paremaks muuta.”

Andro Mändi artikkel “linnaplaneerimises on Eesti ühiskond kirjaoskamatu” on oluline äratuskõne Eesti linnaplaneerimissüsteemi probleemidele. Mändi sõnul puudub Eesti ühiskonnal arusaam linnaruumist ning linnaplaneerimise olulisusest. See nõuab rohkem teadlikkuse tõstmist ja haridust linnaplaneerimise valdkonnas. Artikkel julgustab Eesti ühiskonda rohkem osalema linnaplaneerimisprotsessis ja kaaluma linnakeskkonna arengut tervikuna. Mändi sõnum kutsub üles kaasama erinevaid huvigruppe ja eksperte, et tagada linnaplaneerimise õiglane ja kestlik areng.