Andres Sutt: ettevõtjate valmisolek investeerida on jätkuvalt olemas | Arvamus

Tere tulemast Eestisse! Täna räägime Andres Susanist ja tema veendumusest ettevõtjate valmisoleku investeerimise jätkumiseks. Eesti majandus on jõudsalt kasvamas ning ettevõtjad on endiselt huvitatud investeerimisvõimalustest. Andres Sutt on kindel, et Eestis on olemas õige keskkond ettevõtetele ja ettevõtjatele, kes soovivad investeerida ja kasvada. Tema arvamus kajastab Eesti ettevõtlusmaastiku jõukust ja stabiilsust ning julgustab jätkama investeerimist sellesse dünaamilisse ja arenevasse riiki.

Ettevõtjate ja investorite valmisolek investeerida on jätkuvalt olemas ja raha ega meie asukoht ei ole takistus, kirjutab Andres Sutt.

Välisinvesteeringud on majanduse konkurentsivõime ja ühiskonna heaolu kasvu jaoks jätkuvalt olulised. Erainvesteeringute maht peab pöörduma taas tõusule ja välisinvesteeringutel on selles oluline roll. Vaadates statistikat ja suheldes investoritega vaatab mulle vastu teistsugune pilt, kui jäi silma 21. jaanuari saatest”AK. Nädal”.

“Aktuaalses Kaameras” näidatud joonis oli esmapilgul nukker: Eestisse tuli möödunud aastal kõigest ca 300 miljoni euro jagu investeeringuid. Tegelikkus on siiski teistsugune ja Eesti on investeeringute sihtkohana jätkuvalt atraktiivne.

Eesti Panga andmetel on Eestisse tehtud otseinvesteeringute väärtus kasvanud eelmise aasta üheksa kuuga ca kahe miljardi jagu. Seda on rohkem kui 2022. aastal kokku. Lisaks Kanada Neo Performance Materialsi magnetitehasele Narvas on otsustatud ka kahe teise G7 riigi suurinvesteeringud Eestisse: Jaapani Marubeni investeering Skeletoni ning Prantsusmaa Corsica Sole ja Eesti Eveconi ühisinvesteering mandri-Euroopa suurima akupanga rajamiseks Tallinna lähedale. Samasse kategooriasse kuulub Ericssoni otsus rajada Euroopa järgmise põlvkonna 5G arendus- ja tootmiskeskus Ülemiste linnakusse.

Idusektori 2023. aasta oli ajaloos paremuselt neljas

Kuigi 2021. ja 2022. aasta idusektori tulemustega võrreldes tundub 400 miljonit eurot kohutavalt kehva tulemusena, on see tegelikult ajalooliselt paremuselt neljas tulemus aastast 2006. Lisaks tuleb märkida, et tehingute koguarv pole palju muutunud. 2021. aasta ja 2022. aasta rekordi taga olid nimelt Bolti 600 miljoni eurosed rahastusringid. Kui need kogusummast maha lahutada, saame aimu, et tegelikult on teistesse iduettevõtetesse tehtavad investeeringud viimastel aastatel suhteliselt samal tasemel olnud.

2022. aasta oli eriti aktiivne raha kaasamise aasta, sest idusektorit kummitasid hirmujutud suurest majanduslangusest. Selline suur majanduslangus, mida ennustati, pole aga (vähemalt Eestisse) kohale jõudnud.

Lisaks näitab investeerimiskindlust värske uudis Taavet Hinrikuse ja Sten Tamkivi osalusega Plural investeerimisfondi 400-miljonilisest edukast kaasamisringist.

Keeruline on piiri tõmmata

Kas investorid eelistavad edaspidi investeerida pigem tehnoloogia- kui tööstusettevõtetesse, on oluline küsimus. Ent kumba kategooriasse paigutada näiteks Baltic Workboats? Ettevõte, mis tegutseb laevaehituses, kuid mille suurim lisandväärtus kliendile on kliendi soovide järgi tehtud individuaalsed tehnoloogilised lahendused.

AIRE (AI and Robotics Estonia) nõuandva kogu liikmena näen väga häid Eesti ettevõtteid, mis investeerivad tehnoloogiasse, et tehisaru ja robootika abil tõsta oma konkurentsivõimet. Näiteks viimases voorus oli kolm ettevõtet väga erineva suuruse, vanuse ja tegevusvaldkonnaga, kuid neid ühendas soov kasutada masinnägemist ja tehisaru kvaliteedikontrolli efektiivsuse tõstmiseks. Minu jaoks olid kõik need tööstusettevõtted ühtlasi ka tehnoloogiaettevõtted.

Kaitsetööstus on uus võimalus

Kaitsetööstus on järgneval kümnendil globaalselt kindlasti üks kiiremini kasvavatest sektoritest. Koostöös NATO ja Euroopa Liidu partneritega võiks olla Eesti ambitsioon arendada siin välja üks rahvusvaheline kaitsetööstuse murranguliste tehnoloogiate arenduskeskus. Eesti kaitsetööstuse sektor ise on seadnud eesmärgiks 2030. aastaks kasvada kolm korda ca 450 miljoni eurose käibega majandusharuks, millest eksport moodustab 70 protsenti.

Seetõttu on oluline, et Eesti kaitsetööstus saaks Eesti rahvusvahelistes kaitsehangetes ja kaitsekoostöös osa tehnoloogiasiirdest läbi tööstuskoostöö hanke võitjatega ning kinnistades nõnda koha kaitsevaldkonna globaalses väärtusahelas. See on oluline nii julgeoleku kui ka innovatsiooni vaatenurgast. Oleks aga vale arvata, et see on ainus sektor, mis investeeringuid ligi meelitab või kasvab.

Viis sektorit, milles Eestil võiks olla edu

Rakendusuuringute keskuse asutamisele eelnes põhjalik uuring, millistes valdkondades võiks Eestil olla eelis, kõrvutades meie ettevõtteid, nende kasvupotentsiaali ja ülikoolide võimekust globaalsete trendidega. Selle töö tulemusena koorus välja viis valdkonda: biorafineerimine, droonitehnoloogia, autonoomsed sõidukid, vesinikutehnoloogia ja terviseandmed.

Igas nimetatud valdkonnas on Eestis läbilöögivõimelisi ettevõtteid või ideid, mis asutajate ambitsioonikuse ja ettevõtlikkuse tulemusel aitavad saavutada eesmärki, et Eestis oleks aastaks 2030 viissada süvatehnoloogia ettevõtet (praegu on neid umbes 120).

Ettevõtjate ja investorite valmisolek investeerida on jätkuvalt olemas ja raha ega meie asukoht ei ole takistus. Edu määrab meie enda oskus digitaliseerida, kasutada tehisaru tööriistana, et vabastada inimeste aeg töödest, mida saab täpsemini ja tõhusamalt teha tehnoloogia. Kõige olulisem on omada ambitsiooni saavutada enamat kui praegu oskame ja näha muutustes võimalust.

Sellist võimalusi nägevat suhtumist kogesin taas Startup Day’l Tartus. Et kogukonnad ei kasvaks lahku, siis soovitan külastada järgmist Startup Day’d kõigil, kes soovivad saada inspiratsiooni märkamaks võimalusi eluvaldkonnast sõltumata. Siis suudame ühiselt pakkuda inimestele tipptasemel elukvaliteeti ja tõsta ühiskonna heaolu ning teha seda kõike keskkonnast hoolivalt.

In conclusion, Andres Sutt’s observation about the readiness of entrepreneurs to invest in Estonia is a positive sign for the country’s economic growth. The willingness of businesses to invest shows confidence in the future and the potential for success. However, it is essential for the government to continue creating a conducive environment for investments, to ensure that this readiness translates into actual investments that will benefit the economy as a whole. With the right policies and support, Estonia can continue to attract investments and thrive as a competitive and innovative economy.