Andragoog: karjääripööre toob kaasa suure identideedimuutuse | Inimesed

Andragoog: Karjääripööre Tootb Kaasa Suure Identiteedi muutuse

Eestis hakkab aina rohkem inimesi mõtlema karjäärimuutustele. Aga mis saab meie identiteedist, kui loovutame tuttavad päevad ja rollid?

Andragoog, kes aitab täiskasvanuid läbi elu ja töökarjääri kasvu, näeb, et karjääripööre on sageli ka identiteedi ümberkujundamise punkt.

Selles artiklis läheme sügavamale, uurides, kuidas meie töö seotud on meie enesemahtuvaga ja kuidas uue teekonna leidmine mõjutab meid kui inimesi.

Andragoog Lisete Tammeveski selgitas “Vikerhommiku” stuudios, et andragoogid aitavad karjääripööret tegevatel inimestel mõtestada oma senist kogemust ja vältida konflikti endise ning uue identiteedi vahel.

Andragoogika on pedagoogika haru, mis käsitleb täiskasvanu arengut, õpetamist ja kasvatamist. Lisete Tammeveski omandas Tallinna Ülikoolis andragoogika hariduse ja annab nüüd nõu, kuidas teha karjääripööret sujuvalt ja peavaluvabalt.

Tammeveski ise oli juba üpris noorelt kindel, et tahab saada arstiks ja läks ka vastavat haridust omandama. “Hakkasin seal mõtlema, et tahan, et mind õpetataks teistmoodi või mis omadusi võiks veel arstide juures toetada. Siis sain aru, et võib-olla tahan töötada arstidega, mitte ise arst olla,” selgitas Tammeveski, kuidas ta omamoodi karjääripöörde kaudu andragoogikani jõudis.

Tavalisest õpetaja kutsest eristab andragooge see, et töötatakse täiskasvanutega. Õpetaja kutse on eelkõige suunatud laste ja noortega töötamisele. “Täiskasvanu ikkagi eristub selles osas, kuidas ta tahab õppida, mida tahab õppida ja miks tahab õppida. Ta vajab oma lähenemist, meetodeid ja selle tarvis andragoogi amet olemas ongi,” selgitas Tammeveski “Vikerhommiku” stuudios.

“Kui formaalhariduses oleme harjunud, et õpetaja seisab klassiruumi ees, ta on hierarhiliselt veidi kõrgemal, annab teadmisi teistele edasi, siis täiskasvanutele tahame samamoodi anda teadmisi, kompetentsi ja toetada pädevusi, aga mina andragoogina olen osa grupist, võtan arvesse täiskasvanute enda kogemusi, sisemist motivatsiooni, olemasolevat pädevust. Sealt tuleb kokku ressurss, mida meile meeldib nimetada kollektiivseks ajuks. Õppija on ikkagi number üks, kelle vajadustest ma lähtun ja omamoodi kunst ongi see grupp tööle panna,” selgitas Tammeveski.

Andragooge leiab erinevatest valdkondadest. Neid leiab nii meditsiinist, haridusest, ettevõtlusest. “See pole niivõrd professioon ametnikuna. Kui teame, et politseiks sa õpid ja siis oled politseinik, siis andragoog võib ametinimetuselt kanda tegelikult väga erinevaid rolle, aga paneb samu printsiipe siis oma ametis tööle,” lisas Tammeveski.

Kui näiteks politseinikul tuleb pähe mõte, et tahab edasise elu olla aednik, siis andragoog ei õpeta tulevasele aednikule siiski aiandusoskuseid. “Kõige olulisem kompetents, mida me toetame, on enda varasema kogemuse läbi mõtestamine ja kuidas see kogemus enda järgmisse ellu kaasa tuua. Karjääripöörded on inimeste jaoks ka väga suured rollide ja identiteetide muutused. Aitame mõelda, kuidas saab politseinik aednikku ellu üle kanda selle, kes ta enne oli, kes ma nüüd tahan olla ja et nende vahel ei tekiks konflikti,” selgitas Tammeveski.

Andragoogide jaoks on üha olulisem grupp ka Eestisse saabunud sõjapõgenikud. “Nendele pakutakse keele- ja integratsiooniprogramme. Need on enamasti ikkagi justkui koolituse formaadis, aga ettevõtete sees on väga palju andragooge, kes pakkuvad oma erialaspetsifiilisemat tuge,” selgitas Tammeveski.

Kuna eesti keel on raske keel, mida õppida, siis ongi Tammeveski sõnul tulemus parem, kui õpetaja suudab lähtuda täiskasvanute erinevatest vajadustest.

Andragoog: Karjääripööre toob kaasa suure identideedimuutuse | Inimesed

Eestis, nagu kogu maailmas, muutuvad töökultuurid ja karjäärid kiiresti. Karjääripööre ei ole enam harv, vaid loomulik osa paljude elust. Seega on olulised andragoogilised lähenemisviisid, mis aitavad inimestel seltskonnas ja endas leida oma kohta uuel teel. Identiteedi muutumisega kaasneb eneseleidmise ja arengu vajadus, millele peaks annavat toeks ja suunavateks ressurssideks.