Analüütik: Saksamaal ei paista Tauruste Kiievile andmiseks kompromissi | Välismaa

Tere tulemast Eestisse! Täna räägime Saksamaal toimuvast olulisest poliitilisest arengust, mis puudutab Tauruste ja Kiievi vahelist konflikti. Analüütikud on jõudnud järeldusele, et Saksamaal ei paista olevat lihtsat kompromissi Tauruste Kiievile andmiseks. See teema on põletav ja oluline mitte ainult Ukrainale, vaid kogu maailmale. Jääge kuulama, et teada saada, kuidas see võib mõjutada rahvusvahelisi suhteid ja julgeolekut.

Ukrainale Tauruste saatmise küsimus kerkis eelmisel nädalal (üle-eelmisel – toim.) taas üles seoses infolekkega. Mida see arutelu teile on näidanud?

Leke tõi välja selle, mida eksperdid juba varem teadsid Tauruste võimaliku Ukrainas kasutamise tehniliste detailide kohta. Saksa sõdurid ei pea olema kaasatud kõikides faasides pärast algset seadistamist ja relvade andmine võib aset leida, kui selline poliitiline otsus langetatakse.

Poliitiliselt on viimased nädalad näidanud, et vastasseis on teravnenud nende vahel, kes on Tauruste Ukrainasse saatmise vastu ja poolt, ma ei näe praegu mingit poliitilise kompromissi tekke võimalust. Näeb väga sedamoodi välja, et eri leerid on alustanud valimiskampaania tegemist Euroopa Parlamendi valimisteks ja seda ka Tauruste saatmise küsimuses.

Kas Suurbritanniaga vahetuse tegemine ja Storm Shadow rakettide saatmine võiks olla variant?

Põhimõtteliselt võiks, aga see annaks kõigile pooltele vähe. Briti õhuvägi ei kasuta praegu Storm Shadow rakette ja selle lisamine lennukitele võtaks aega. Saksa õhuvägi kaotaks, sest osa relvadest võetakse ära ilma kohese asenduseta. Poliitiliselt ei tooks see Olaf Scholzile diskussiooni lõppu. Ja ukrainlastel jääks ikkagi puudu kõrgema taseme relvade võimekusest rünnata tugevaid sihtmärke, sealhulgas näiteks Kertši silda. See võib olla väljapääs, aga mitte selline, mis annaks kellelegi optimaalse lahenduse.

Kui head on suhted valitsuskoalitsioonis, nad tunduvad olevat üsna lõhenenud ka Ukraina ja relvade andmise küsimuses? Ja ma märkasin Saksa ajakirjanduses ka terminit rahukantsler. Kas sellised valimiskampaania teemad hakkavad domineerima lähiajal?

Saksamaa pühendumus Ukraina kaitsele ei ole küsimuse all. See on midagi, mida kantsler ise pidevalt rõhutab ja tal on selles koalitsiooni ning suurima opositsioonierakonna toetus. Mida Saksamaa on lubanud, seda ta teeb 2024. aastal ja järgnevatel aastatel, et toetada Ukraina kaitset.

Aga ma olen mures, et täiendavad sammud, mis on väga vajalikud, ei pruugi laual olla ja nende hulgas on Tauruste saatmine Ukrainale, aga ka osalus õhukoalitsioonis, mis on praegu tekkimas ja mis tahab anda F-16 ja Rootsi Grippeneid. On küsimus, kas ja kuidas Saksamaa peaks siin panustama mitte lennukeid saates, aga toetades näiteks rahaliselt relvastuspakettide ostmist. Nii et siin on küsimus, kas Saksamaa saaks teha rohkem. Aga teil on õigus, et poliitkampaania teeb väga raskeks laiendada ühist pinda koalitsioonis ja saada toetust opositsioonist.

Kui ma räägin poliitikute või ekspertidega, siis näitavad kõik Olaf Scholzile ja ütlevad, et liidrit ei ole. Kas nii on õige järeldada? Eestist vaadates on Saksamaa ja Prantsusmaa juhtroll samuti väga oluline ja isegi veel olulisem kui USA on taandumas.

Kui rääkida sotsiaaldemokraatide poliitiku või parteiliikmetega, siis nad ütleksid, et Olaf Scholz on suurepärane liider, et ta näitab teed rahule ja et ta võtab tõsiselt punaseid jooni, mida ta on tõmmanud, et ta ei taha neid ületada ja jõuda olukorrani, kus Saksamaa oleks sõja osaline.

Mina analüütikuna seda aga realistlikuks ei pea. Mitte keegi Saksamaa poliitikas ega liitlaste poliitikas ei räägi lahingüksuste saatmisest Ukrainasse ja Tauruse rakettide saatmine Ukrainasse ei tähenda Saksamaa muutumist sõja osapooleks rahvusvahelise õiguse mõttes. Mida Vladimir Putin otsustab teha, on tema peas kinni, me ei tea seda. Aga ma näen siin ohtu, et sellest saab sümbol valimiskampaanias, mis on Saksamaal alanud.

Kui suur probleem on Saksamaa ja Prantsusmaa suhetes? Suhtumine Ukraina aitamisse on väga erinev.

Saksamaa ja Prantsusmaa suhted on madalseisus. Kui vaadata esile tõusnud suuri erinevusi viimase aasta jooksul Olaf Scholzi ja Emmanuel Macroni seisukohtades Ukraina sõja küsimustes, kus süüdistades teineteist, et ei tehta piisavalt või ei liiguta piisavalt kiiresti, siis see ei ole abiks. Eriti ajal, kui me näeme, et USA presidendivalimised on käima minemas ja arvamusküsitluste järgi võib Valgesse Majja tagasi tulla Donald Trump, mis võib kaasa tuua USA taandumise liidrirollist rahvusvahelises Ukraina toetamise koalitsioonis ja tema kaitsevõitluses Venemaa vastu.

Aga küsimus on ka üldises Euroopa kaitse organiseerimises ja Euroopa relvajõudude taas ülesehitamises, sest Venemaa kujutab Euroopa julgeolekule pikaajalist ohtu.

Nii et kuskilt ei paista Churchilli taolist kuju. Aga mida te arvate, kuidas see sõda lõppeb, kui optimistlik te üldiselt olete?

Hiljutine küsitlus näitas Euroopa optimismi langust Ukraina taastamise ja okupeeritud alade vabastamise väljavaadete osas. Ma ei nõustu sellega täiel määral. Ma arvan, et olukord lahinguväljal ei ole nii sünge.

Optimismiks on vähe põhjust, kui me vaatame tulejõu ülekaalu, mis Venemaal on võimalik Ukraina vastu koondada, vaadates suurtükimürske ja inimjõudu ja nii edasi, aga see ei ole midagi, mida pühendumuse ja Euroopa toetusega, lääne toetusega Ukraina ei suudaks ületada ja loodetavasti 2024. aasta lõpus, 2025. aasta alguses ründeoperatsiooniga vabastada okupeeritud territooriumid. Ma ei leia, et Ukraina peaks vältimatult kokku kukkuma. Ma näen viimase kahe aasta kogemusest, et see sõltub väga palju sellest, mida Euroopa liidrid ja ühiskonnad otsustavad teha Ukraina toetuseks.

Sotsiaaldemokraatide sõnul näitavad avaliku arvamuse küsitlused, et rahvale meeldibki Olaf Scholzi poliitika. Võib-olla rahvale meeldib hoopis poliitika, mida poliitikud suudavad neile selgitada?

Ma arvan, et see on tõsi. Vaadates seda, kuidas Saksamaa maadles tankide Ukrainale saatmise küsimuses peaaegu aasta tagasi, siis oli avalik arvamus selles küsimuses üsna lõhenenud. Suur osa inimestest tahtis edasi liikuda sellega, mida Saksamaa selleks ajaks oli teinud, ja oli suur leer, kes olid tõrksad või isegi vastu sellele, et Saksamaa teeks rohkem. Aga kui kantsler ja tema taga seisev valitsus otsustas Ukrainale saata Leopard 2 tanke, siis hakkas avalik arvamus koonduma selle otsuse toetuseks. Kui kantsler võtaks vastu otsuse, siis sellel oleks teatud mõju avalikule arvamusele.

Praegu me kahjuks ei näe kantslerilt otsust tulemas teha järgmine loogiline samm ja saata Ukrainale Taurused, mis oleks väga vajalikud selleks, et mängu muuta. Need ei lahenda kõiki Ukraina probleeme lahinguväljal, aga need lahendaksid mõned neist ja muudaks Vene sissetungijatele oluliselt raskemaks agressioonisõjaga jätkamise.

Kokkuvõttes näib, et Saksamaa ja Kiievi vahelised läbirääkimised Tauruste üle ei näita hetkel mingeid kompromissi märke. Analüütikud hindavad olukorda keeruliseks ning usuvad, et see võib jätkuda veel pikka aega. Sellest hoolimata on oluline, et mõlemad pooled jääksid avatuks dialoogile ja otsiksid pingelistele suhetele konstruktiivseid lahendusi. Loodame, et tulevikus leitakse vastastikku kasulik lahendus, mis rahuldab mõlemaid osapooli.