Amet: Elektrilevil pole piisavalt töötajaid, et jõuaks rikkeid kõrvaldada | Eesti

Tänapäeva ühiskonnas on elekter muutunud hädavajalikuks elemendiks, mis peab olema alati kättesaadav. Siiski seisab Eesti elektrilevi amet silmitsi probleemiga, kuna neil pole piisavalt töötajaid, et korralikult ja kiiresti reageerida elektririketele. See tõsine probleem võib põhjustada tõsiseid tagajärgi nii elanikele kui ka ettevõtetele. Seetõttu on hädavajalik leida lahendus sellele olukorrale ning tagada elektririkete kiire ja tõhus kõrvaldamine.

Elektrilevil pole piisavalt rikkeid likvideerivaid meeskondi ega töötajaid juhtimiskeskuses ning see on peamine põhjus, miks mullu oktoobris ja novembris läks ulatuslike rikete likvideerimisega nii kaua ega, leidis oma analüüsis konkurentsiamet. Elektrilevi peab ametile selgitama, kuidas puudused kõrvaldatakse.

Oktoobri teisel nädalal, mil tormituuled kukutasid puid elektriliinidele ja tipphetkel oli elektrita üle 50 000 tarbija, ei tulnud Elektrilevi piisavalt kiiresti katkestuste likvideerimisega toime, sest katkestustega tegelevaid meeskondi polnud piisavalt ning Elektrilevi juhtimiskeskuses oli liiga vähe töötajaid, kes katkestuste likvideerimist juhtisid, märkis konkurentsiamet.

Näiteks ei tohiks selleks, et rikkemeeskonnad saaksid riketega hakkama, olla rikete arv ööpäevas suurem kui 2,5 meeskonna kohta. Elektrilevi esitatud tabeli järgi ületas oktoobritormi ajal aga rikete arv meeskonna kohta selle näitaja mitmekordselt.

Juhtimiskeskuses, kust juhitakse rikkemeeskondade tegevust, on samuti töötajaid puudu, leidis konkurentsiamet. Kui juhtimiskeskuse dispetšeri reaalsete võimete piiriks hinnatakse viis juhtumit, siis vaid ühel oktoobritormi päeval jäi see sellele tasemele, ülejäänud päevadel ületas juhtumite arv dispetšeri võimeid mitu korda. Probleemile juhtisid tähelepanu ka Elektrilevi partnerid, kes riketega tegelevad: nende andmetel olid kõnejärjekorrad juhtimiskeskusesse oktoobrikuu tormi korral keskmiselt 1 kuni 1,5 tundi, kuid küündisid ka 3 kuni 4 tunnini.

“Lähtuvalt eeltoodust, on konkurentsiamet seisukohal, et oktoobrikuu elektrikatkestuste likvideerimisel Elektrilevi võrgupiirkonnas on olnud oluliseks takistuseks ühelt poolt rikete likvideerimise töid teostavate meeskondade defitsiit, kuid peamiselt ka ressursipuudus Elektrilevi juhtimiskeskuses. Ressursipuudus juhtimiskeskuses põhjustab pikad juhtimiskeskuse kõneootejärjekorrad, mis omakorda viib rikkemeeskondade ebaefektiivse kasutamiseni, kuna rikkemeeskondadel ei ole võimalik tööprotsessis edasi liikuda,” märkis konkurentsiamet oma analüüsis.

Konkurentsiameti ettekirjutuse järgi pean Elektrilevi töötama viivitamatult välja tegevuskava rikete likvideerimise töid teostavate meeskondade ning juhtimiskeskuse ressursipuuduse leevendamiseks ning esitama selle
konkurentsiametile hiljemalt 1. veebruariks.

Rahapuudusel on jäänud hooldamata 5000 kilomeetrit liinikoridori

Kuivõrd Elektrilevi kulud on kasvanud, on tehtud vähem plaanilist hooldust kui olukord nõuab. Samal põhjusel on tehtud vajalikust vähemas mahus liinikoridoride hooldust. Perioodil 2018–2022 on jäänud hooldamata ligikaudu 5000 kilomeetrit liinikoridori, märkis konkurentsiamet.

Hooldusvajadusega koridoridega võrgu kogupikkus on umbes 18 000 kilomeetrit. Kõrge- ja keskpingeliinide korral on hooldusvälbaks arvestatud viis aastat ning madalpingeliinidel seitse aastat. Iga-aastane püsiv vajadus on korrastada 3200 kuni 3300 kilomeetrit liinitrasse, kuid viimasel aastal on vajadus kasvanud, arvestades kasvanud mahajäämust. Kavandatud mahus on Elektrilevi suutnud eesmärki täita ainult 2018. aastal, järgnevatel aastatel ei ole selleks jätkunud piisavalt vahendeid, märkis konkurentsiamet.

See on ameti hinnangul ka põhjuseks, miks niivõrd laiaulatuslikud elektrikatkestused on viimastel aastatel, ka näiteks mullu detsembris Saaremaal, tekkinud.

“Olukorras, kus Elektrilevi on jätnud liinikoridoride hooldustööd teostamata ligikaudu 28 protsendi ulatuses hooldusvajadusega liinidel, on tagajärjeks tugeva tuule korral murduvad puud, mis põhjustavad laiaulatuslikke elektrikatkestusi ning rohke lumesaju korral toob kaasa liinijuhtmete vajumise ning kokkupuute hooldamata liinikoridoris oleva võsaga või liinikoridori lähedal asuvate okste vajumise liinile, mille tagajärjel tekivad rikked. Hooldamata liinikoridorid omakorda takistavad rikkekohtadele ligipääsu ja rikete kõrvaldamist,” seisab konkurentsiameti analüüsis.

Konkurentsiameti hinnangul tuleb Elektrilevil üle vaadata põhitegevuse varaga seotud kulude korraldamine selliselt, et erakorraliste tegevustega seotud kulude kasv ei pärsiks plaanilisi hooldustegevusi.

Sellega seoses peab Elektrilevi töötama välja tegevuskava kõikide hooldusvajadusega liinikoridoride hooldustööde teostamiseks ning esitama selle konkurentsiametile samuti 1. veebruariks.

Lisaks peab Elektrilevi ettekirjutuse järgi töötama välja tegevuskava kriisiolukorras võrgukatkestuste likvideerimistöid teostatavate ettevõtete meeskondade paremaks ja operatiivsemaks kaasamiseks piirkondade
üleselt ning arvestama uuesti võrgutasude vähendamise neile, kel on selleks katkestuste tõttu õigus. Viimane nõue puudutab piirkondi Läänemaal ja Harjumaal.

Kui Elektrilevi ettekirjutusi ei täida, võib konkurentsiamet kohaldada sunniraha 1300 eurot.

Mullu alates 7. oktoobrist põhjustasid tormituuled ning alates novembrist maha sadanud lumi laiaulatuslikke elektrikatkestusi üle Eesti. Katkestuse tipphetkel, 7. oktoobri õhtul, oli tormituule põhjustatud katkestuste tõttu Elektrilevi võrgus elektrita ligikaudu 51 000 tarbimiskohta. Kui palju novembris lumi elektrikatkestusi põhjustas, on alles selgumas.

Konkurentsiameti ettekirjutus Elektrilevile täismahus:

In conclusion, the shortage of workers in the electricity distribution sector in Estonia is a concerning issue that needs to be addressed. The lack of personnel is impacting the ability to promptly address and resolve power outages and disruptions. It is imperative for the relevant authorities and organizations to take proactive measures to attract and retain skilled workers in the field of electricity distribution. This will ensure the reliability and stability of the electricity supply in Estonia, and ultimately contribute to the overall progress and development of the country. Efforts to invest in training and workforce development should be a priority to meet the growing demands of the industry.