Alutaguse vald soovib taastada Peipsi ja Narva vahelise laevaliikluse | Majandus

Tere tulemast Alutaguse valda, kus soovitakse taastada ajalooline laevaliiklus Peipsi järve ja Narva vahel! See algatus on osa valda tõmbest ja majandusarengust ning loob uusi võimalusi nii kohalikele elanikele kui ka turistidele. Laevaliikluse taastamine loob uusi äri- ja töövõimalusi ning aitab toetada kohalikku majandust. Lisaks sellele avab see kauni piirkonna külastajatele, kes soovivad avastada Eesti loodus- ja kultuuripärandit veeteel. Tule ja avasta Alutaguse valda ning nautige Peipsi järve ja Narva vahelise laevaliikluse taaselustamist!

Alutaguse vald uurib laevaliikluse taastamise võimalust Narva jõel. Tartust Narvani kulgenud laevatee kadus siis, kui Narva jõgi piirijõeks muutus.

Enam kui 70 kilomeetri pikkusest Narva jõest on praegu laevatatav vaid 12 kilomeetrit Narvast Narva-Jõesuuni. Suurem osa jõest Peipsist Narvani on aga laevaliiklusele suletud. Tropiks on Permisküla saar.

Kui varem kulges laevatee piki saare Venemaa poolset külge, siis praegu on riikidevaheline kontrolljoon niivõrd saare lähedale märgitud, et Eesti laevad sealt läbi sõita ei saa. Eestipoolne jõeharu on aga madal ja kivine.

Sihtasutuse Alutagusemaa nõukogu esimehe Taavi Vogti hinnangul on tegemist ebanormaalse olukorraga, kus Eesti veerohkeim jõgi pole täies pikkuses laevatatav, kuigi sadamad on valmis ehitatud nii Narvas kui Vasknarvas.

“Kui me täna kadestusega pealt vaatame seda, et Narva ja Narva-Jõesuu vahel käib turismilaev Caroline, mis on kogu aeg silmini rahvast täis, siis me tahaksime ka Kulgu vahel aerutada edasi-tagasi ja turiste meile tuua. See ikkagi elavdab ettevõtlust kohapeal,” ütles Vogt ERR-ile.

Narva ja Peipsi vahelise laevaliikluse taastamiseks osaleb Alutaguse vald koos Narva-Jõesuuga Ida-Viru regiooni veeteede võrgustiku arengu projektis. Narva-Jõesuu ehitab jõesuudmesse kaitsemuuli, Alutaguse vald algatab laevatee projekteerimise Narvast Vasknarvani. 

Alustada tuleb nullist ja küsimusi on palju, tõdes Vogt. “Füüsiliselt, kuidas see võimalik on, juriidiliselt, kuidas see võimalik on, geoloogiliselt, kuidas see võimalik on, et see laevatee sinna on projekteeritud ja tuleb,” rääkis ta. “Sealt edasi, mis selleks teha tuleb ja kui palju see maksab, ehk kõik uuringud peavad täna reaalselt näitama seda, missuguses mahus tuleb töid teha.”

Suurimaks takistuseks võib Vogti sõnul kujuneda selgitamine ja tõestamine eri ametkondadele, et Narva ja Vasknarva vaheline laevatee tõepoolest võimalik on.

Kui asi kunagi ehitustöödeni jõuab, siis on Vogti sõnul Eestis piisavalt kogenud ehitusfirmasid, mis jõesängi süvendamise ning jõesuudme liivast puhastamisega toime tuleksid. 

Kui laevatee rajamine võimalikuks osutub, siis võiks esimene turismilaev Narva ja Vasknarva vahet sõitma hakata umbes 10 aasta pärast.

In conclusion, Alutaguse vald’s initiative to restore the ferry service between Peipsi and Narva is a positive step towards boosting the region’s economy. By providing better connectivity between the two important areas, it will not only promote trade and tourism but also create new opportunities for local businesses and residents. The revival of the ferry service will also contribute to the development of the region’s infrastructure and could potentially attract more investments. Overall, this decision has the potential to have a significant impact on the economic growth and prosperity of Alutaguse vald.