Algas Vene raketirünnak Ukrainale | Välismaa

Tere tulemast! Viimased uudised Venemaa raketirünnakust Ukrainale on tekitanud suurt muret kogu maailmas, kaasa arvatud siin Eestis. See agressiivne samm naaberriigi vastu on tekitanud palju küsimusi ja hirme tuleviku suhtes. Toetame Ukraina rahvast sel raskel ajal ning jälgime olukorda pingsalt. Venemaa agressioon mõjutab meid kõiki, seega on oluline olla kursis olukorraga ja arutada sellel teemal avatult. Loodame rahule ja stabiilsusele meie piirkonnas.

Oluline teisipäeval, 23. jaanuaril kell 7.18:

– Algas Vene raketirünnak Ukrainale;

– Venemaa korraldas raketirünnaku Harkivile;

– Valge Maja: järgmised kuud on Ukrainale kriitilise tähtsusega;

– Borrell kutsus Trumpi üles jagama oma võluvalemit sõja lõpetamiseks;

– Bloomberg: Euroopa Liidu riigid vaidlevad Ukraina relvatarnete osas;

– Borrell kavatseb veebruaris Ukrainat külastada.

Algas Vene raketirünnak Ukrainale

Ukraina õhukaitse teatas kell 5.22 Vene raketirünnaku ohust, sest õhus on Vene pommitajad Tu-95MS. Algselt teatati õhuhäire tööst Lõuna- ja Ida-Ukrainas.

Kell 5.44 laienes raketirünnaku oht enamikele Ukraina oblastitele. Lisaks on õhus ka pommitajad Tu-22M3 ja hävitus-pommituslennuk Su-34.

Hiljem kinnitas Ukraina õhuvägi, et Ukraina territooriumile sisenesid Vene lennukite välja lastud raketid.

Kell 7.01 teatati plahvatustest Kiievis, linnas töötab õhukaitse. Samuti on teada plahvatustest Pavlohradi linnas Dnipropetrovski oblastis ning järjekordsetest plahvatustest Harkivi linnas.

Venemaa korraldas raketirünnaku Harkivile

Venemaa korraldas öösel raketirünnaku Harkivile, kell 4.01 teatasid kohalikud võimud kokku seitsmest plahvatusest.

Harkivi linnapea Ihor Terehhovi sõnul sihtis Venemaa elamurajoone ning on hetkel teada ühest kahjustada saanud elumajast. Andmed kannatanute kohta on väljaselgitamisel.

Ukraina peastaabi hommikuse aruande järgi ründas Venemaa Harkivit ja Harkivi oblastis asuvat Balaklija linna nelja raketiga S-300 ja S-400.

Valge Maja: järgmised kuud on Ukrainale kriitilise tähtsusega

USA rahvusliku julgeoleku nõukogu esindaja John Kirby ütles esmaspäeva õhtul, et järgmiste kuude sõjategevus on Ukraina kaitsmiseks kriitilise tähtsusega, mistõttu peaks USA kongress langetama kiiresti otsused Ukraina abistamise kohta.

Kirby rõhutas, et Vene drooni- ja raketirünnakute tõttu on Ukraina sunnitud langetama otsused, millist moona ja milliseid relvi kasutada kahanevate varude tingimustes. Samal ajal saab Venemaa uusi relvi Põhja-Koreast ja Iraanist ning suurendab relvade tootmist enda territooriumil.

Ametnik lisas, et USA presidendi Joe Bideni eesmärk on tagada, et Ukraina oleks õitsev ja iseseisev riik, mille suveräänsus ja riigipiirid on taastatud.

“Me tahame, et meil oleks võimalus ka edaspidi osutada Ukrainale vajalikku abi, et Ukraina saavutaks need tulemused,” ütles Kirby.

Samuti toonitas Kirby, et nii USA liitlased ja partnerid kui Venemaa president Vladimir Putin ja Hiina president Xi Jinping jälgivad USA tegevust, sest just USA on osutanud kriitilise tähtsusega abi Ukrainale.

Vastates ajakirjaniku küsimusele selle kohta, mis juhtub, kui USA kongress lükkab tagasi uut abipaketti Ukrainale, ütles Kirby, et sel juhul kannataks USA juhtiv roll Ukraina aitamisel ning mõned teised riigid võivad samuti üle vaadata oma abipakette.

“Ning sel võivad olla potentsiaalselt katastroofilised tagajärjed Ukrainale,” lisas Kirby.

Borrell kutsus Trumpi üles jagama oma võluvalemit sõja lõpetamiseks

Euroopa Liidu välispoliitikajuht Josep Borrell kutsus esmaspäeval USA ekspresident Donald Trumpi üles jagama oma võluvalemit sõja lõpetamiseks Ukrainas, millega endine president on korduvalt kiidelnud.

Trump väitis esmaspäeval taas, et suudab Ukraina sõja 24 tunni jooksul lõpetada.

“Arvasin, et imed juhtuvad ainult Lourdes’is,” ütles Borrell, viidates katoliku palverändurite populaarsele sihtkohale Prantsusmaal.

“Me ei ole suutnud välja mõelda maagilist valemit probleemi lahendamiseks 24 tunni jooksul, kuid ma saan aru, et president Volodõmõr Zelenski on kutsunud Trumpi Kiievisse, et ta saaks kiiresti lahenduse leida,” naljatas Borrell.

Bloomberg: Euroopa Liidu riigid vaidlevad Ukraina relvatarnete osas

Euroopa Liidu riigid, kelle seas Saksamaa ja Prantsusmaa, süüdistavad üksteist üha enam selles, et nad ei suuda Ukrainale piisavalt relvi tarnida, väitis väljaanne Bloomberg, mille hinnangut esmaspäeval vahendas uudisteagentuur UNIAN.

Teatavasti kutsus Ukraina president Volodõmõr Zelenski hiljuti liitlasi üles eraldama rohkem raha ja ütles, et selle tegemata jätmine toob kasu vaid Venemaa presidendile Vladimir Putinile ja kujutab endast ohtu Lääne julgeolekule.

“Vaidlus käib Ukraina jaoks ebamugaval ajal, sest mure, et Kiievi toetus satub jääb kahtluse alla, on endiselt üleval, kuna enam kui 100 miljardi dollari suurust USA ja Euroopa Liidu rahastamist hoiavad kinni poliitilised sisetülid. Saksamaa kantsler Olaf Scholz ja Prantsusmaa president Emmanuel Macron peaksid seda teemat arutama esmaspäeva õhtul Berliinis,” kirjutasid autorid.

Teatavasti nõuab Saksamaa, et Euroopa Liidu täitevorgan Euroopa Komisjon vaataks läbi liikmesriikide Ukrainale kavandatava rahalise ja sõjalise abi.

“Läbirääkimised Saksamaa soovitud auditi üle, mille eesmärk on anda Ukrainale sel aastal oodatava toetuse osas parem läbipaistvus ja ülevaade, toimuvad enne 1. veebruaril toimuvat erakorralist tippkohtumist, kus riigid püüavad kokku leppida 50 miljardi euro suuruses abipaketis Ukrainale, mille Ungari blokeeris,” lisati artiklis.

Borrell kavatseb veebruaris Ukrainat külastada

Euroopa Liidu välispoliitikajuht Josep Borrell kavatseb veebruaris külastada Ukrainat, teatas esmaspäeval uudisteagentuur UNIAN.

Agentuuri ajakirjaniku sõnul teatas Borrell sellest Euroopa Liidu välisministrite kohtumisele järgnenud pressikonverentsil.

Borrelli sõnul andis Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba varem päeval videoülekande vahendusel ülevaate olukorrast lahinguväljal.

“Venemaa ei ole lahinguväljal praktiliselt mingeid edusamme teinud ja kandnud suuri kaotusi. Ja Putin, enne oma märtsikuu tagasivalimisplaani – võite aimata nende valimiste tulemust – jätkab rünnakuid droonide ja rakettidega. Samas on Ukraina teinud ka olulisi sõjalisi edusamme. Eriti Mustal merel,” rääkis Borrell.

“Käes on hetk teha rohkem ja kiiremini rahaliste vahendite, sõjalise varustuse ja Ukraina sõdurite väljaõppe osas. Ja kõige muu suhtes, mida Ukraina kaitseks vajab,” toonitas Borrell.

Välispoliitikajuht kinnitas, et Euroopa Liit jätkab tööd Ukrainale vajaliku julgeolekuabi andmiseks.

“Lähen Ukrainasse veebruari esimesel või teisel nädalal,” ütles diplomaat.

Eesti on sügavalt mures Vene raketirünnakute pärast Ukrainale. See agressiivne käitumine ei ole vastuvõetav ja ohustab kogu piirkonna stabiilsust. Eesti seisab kindlalt Ukraina kõrval ning mõistab hukka igasuguse sõjalise agressiooni. Rahvusvaheline kogukond peab astuma kindlameelselt vastu Vene agressioonile ning toetama Ukraina iseseisvust ja territoriaalset terviklikkust. Eesti kutsub üles diplomaatilise lahenduse leidmisele ning jätkuvale dialoogile konflikti lahendamiseks. Oluline on tagada, et Ukraina rahvas saaks elada rahus ja vabaduses.