Albaania kohus kiitis heaks plaani võtta vastu Itaaliasse suunduvad asüülitaotlejad | Välismaa

Tere tulemast Eesti! Albaania kohus on heaks kiitnud plaani võtta vastu Itaaliasse suunduvaid asüülitaotlejaid, mis tekitab palju küsimusi ja arutelusid üle Euroopa. See otsus tõotab potentsiaalselt mõjutada ka Eestit ning meie suhtumist varjupaigataotlejatesse. Kas see on õige samm võitluses rändeohuga või tekitab see rohkem pingeid ja probleeme? Kuidas see mõjutab meie riiki ja ühiskonda? Oluline on olla kursis nende arengutega ning mõista nende mõju meie igapäevaelule.

Albaania kohus lükkas tagasi opositsiooni esitatud kaebuse Itaalia ja Albaania migrandikokkuleppe vastu, mis võimaldab saata Albaaniasse esimesed Itaalias asüüli taotlevad isikud juba lähitulevikus.

Albaania põhiseaduskohtu esimees Holta Zacaj ütles kohtuotsuses, et kahe valitsuse plaan on kooskõlas põhiseadusega, vahendab Financial Times.

Novembris avalikustatud pretsedenditu kokkuleppe järgi maksab Rooma Albaaniale kahe asüülitaotlejate vastuvõtuks mõeldud keskuse avamise ja ülalpidamise eest. Keskustesse suunatakse Vahemerel tabatud sisserändajad, kes soovivad taotleda asüüli Itaalias.

Asüülitaotluste menetlemine toimub kohapeal Albaanias Itaalia ametnike poolt ning kuni menetluse lõpuni hoitakse sisserändajad Albaania migratsioonikeskustes. Asüülitaotluse tagasilükkamise puhul saadetakse sisserändaja Albaaniast tagasi kodumaale ning Itaaliasse pääsevad ainult need, kelle taotluste rahuldamiseks on alust.

Itaalia parlamendi alamkoda on juba kokkuleppe heaks kiitnud ning põhiseaduskohtu otsus võimaldab teha sama Albaania parlamendil. Nii Itaalia parempoolse peaministri Giorgia Meloni koalitsioonil kui Albaania sotsialistliku peaministri Edi Rama erakonnal on kindel enamus oma riikide parlamendis.

Meloni valitsusel on olnud raskusi ebaseadusliku sisserände vähendamise valimislubaduse täitmisel. Kokku saabus Itaaliaase 2023. aastal loata 155 750 sisserändajat, mis on 50 protsendi võrra kõrgem arv kui 2022. aastal.

Kokkulepe avalikustati mõned nädalad pärast seda, kui Itaalia lõunapoolsele väikesele Lampedusa saarele jõudis üle 12 000 sisserändaja ühe nädalaga. Kokkuleppe kohaselt ehitab Itaalia kaks asüülikeskust Albaanias, kuhu saab üheaegselt mahutada 3000 inimest. Meloni valitsus loodab menetleda Albaanias 36 000 inimest aastas.

Itaalia peaminister on varem nimetanud kokkulepet innovaatiliseks lahenduseks, mis võimaldab vähendada survet Itaalia kohalikele kogukondadele.

Rama rõhutas omakorda detsembris, et Albaania ja Itaalia kokkulepe on ühine jõupingutus, mitte probleemi ühelt riigilt teisele ülekandumine.

Rooma maksab Albaaniale 16,5 miljonit eurot hüvitist kokkuleppega nõustumise eest ning katab 53 miljoni euroni aastas ületavad ehitus- ja ülalpidamiskulud.

Skeemi on mõistnud hukka nii sisserändajate õigusi esindavad organisatsioonid kui Albaania opositsioon.

“Sisserände probleem on Albaaniast suurem. Parim viis on sellega ühiselt toime tulla, [kuid} me ei saa nõustuda, et meie riiki kasutatakse nende inimeste hirmutamiseks, kes Euroopasse tulevad,” ütles Albaania opositsioonilist demokraatlikku parteid esindav Gazment Bardhi, kes esitaski kaebuse põhiseaduskohtule. Bardhi mõistis hukka samuti Albaania avalikkuse kaasamata jätmist.

Samas suhtub Euroopa Komisjon algatusse positiivselt. Detsembris Euroopa Liidu valitsusjuhtidele saadetud kirjas ütles komisjoni president Ursula von der Leyen, et tegemist on olulise algatusega, mis on koorma kolmandate riikidega jagamisel põhinevaks leidliku mõtteviisi eeskujuks.

Meloni ja Rama pole veel kohtuotsust kommenteerinud, samas kui Euroopa Komisjon keeldus seda kommenteerimast.

Ka teised EL-i riigid kaaluvad sarnaste kokkulepete sõlmimist kolmandate riikidega.

Kokkuvõttes võib öelda, et Albaania kohtu otsus võtta vastu Itaaliasse suunduvad asüülitaotlejad näitab nende valmisolekut jagada vastutust Euroopa Liidu rändekriisi lahendamisel. See on oluline samm solidaarsuse suunas ning võib aidata leevendada Itaalia ülekoormatud rändekriisi. Samuti tõstab see esile vajadust Euroopa Liidu liikmesriikide vaheliseks koostööks rahvusvahelise kriisi lahendamisel. Loodetavasti on see ka signaal teistele riikidele, et nad võtaksid samuti vastutuse rändevoogude jagamisel ning panustaksid ühisesse Euroopa Liidu rändepoliitikasse.