“Aktuaalne kaamera” uuris, kes riigikogust läheb presidendi vastuvõtule | Eesti

Tere tulemast Eestisse! “Aktuaalne kaamera” on uurinud, kes riigikogust saavad au osaleda presidendi vastuvõtul. See sündmus on üks Eesti olulisemaid, kus kohtuvad poliitikud, äriliidrid ning kultuuri- ja teadusvaldkonna esindajad, et tähistada Eesti Vabariigi aastapäeva. Kellel on au osaleda selles pidulikus sündmuses mängib olulist rolli riigi poliitilises ning kultuurilises elus. Uudis jälgib, kui palju tähtsaid isikuid on kutsutud presidendi vastuvõtule ning milline on nende kohaloleku mõju Eesti ühiskonnale.

Presidendi otsus mitte kutsuda vabariigi aastapäeva vastuvõtule kõiki riigikogu liikmeid on tekitanud nende seas vastakaid arvamusi. Peaminister Kaja Kallas ütles, et ta ei ole kindel, kas ta vastuvõtule läheb ja EKRE riigikogu fraktsioon otsustas, et neist ei lähe sinna seekord keegi. Teiste parteide poliitikud suhtuvad presidendi valikusse mõistvamalt.

Kui varasemalt on presidendid kutsunud aastapäeva vastuvõtule kõik riigikogu liikmed, siis nüüd kutsus president Alar Karis vastuvõtule riigikogu juhatuse, fraktsioonide juhid ning komisjonide esimehed ja aseesimehed, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

Riigikogu esimees Lauri Hussar (Eesti 200) ütles, et tal on presidendi otsust, keeruline mõista.

“Eesti on parlamentaarne riik ja parlament on Eesti kõige olulisem põhiseaduslik institutsioon. Sellest aspektist lähtuvalt on mul presidendi otsust keeruline mõista. Aga see on Eesti vabariigi presidendi otsus ja sellisena seda tuleb ka võtta,” sõnas Hussar.

Kui riigikogu esimees läheb vastuvõtule, siis peaminister Kaja Kallas (RE) ütles Vikerraadios, et teda häirib presidendi otsus ning seetõttu ei ole ta kindel, kas ta sinna läheb.

Reformierakonna fraktsiooni esimees Erkki Keldo ütles, et fraktsioonist kutsutud otsustavad ise, kes kavatseb vastuvõtule minna. “Parlament kui institutsioon on olnud tervikuna alati kutsutud. Seekord seda traditsiooni murti. Aga see on presidendi otsus ja kaalutlusõigus,” lausus Keldo.

Kadri Tali Eesti 200-st ja Anastassia Kovalenko-Kõlvart Keskerakonnast arvavad, et Eestis on palju neid, kes väärivad rohkem vastuvõtu kutset kui riigikogu liikmed.

“Kas me peaks lihtsalt sellepärast, et ta on mingil ametikohal olema seal vastuvõtul, kui tegelikult meie hulgas on väga säravaid inimesi, kes just sellel aastal midagi korda saadavad,” sõnas Kadri Tali.

“Võib-olla tõesti 101 riigikogu liikme asemel saaks kutsuda väärikad inimesed, kes iga päev oma töö ja tegudega panustavad Eesti ühiskonna arengusse,” lisas Anastassia Kovalenko-Kõlvart.

Riina Solman Isamaast ütleb, et mõistab presidenti, sest ostus tehti arvestades kokkuhoidu.

“Mina ei kuulu nende hulka, kes on presidendi peale pahased, kui ta tegi seda kokkuhoiu eesmärgil. Varem käinud inimesena tean, et tõepoolest on väga kitsas,” ütles Solman.

EKRE fraktsioon võttis vastu otsuse vastuvõtule mitte minna.

“Jah, justkui on tema kutsuda, aga tegelikult ta peaks väga hästi teadma, et on terve rida ameteid ja ametikandjaid, kelle mitte kutsumine näitab matslikkust. Ja sellega seoses ta ei tohiks isegi selle peale tulla ja parlamendi mitte kutsumine näitab etiketi ja protokolli mitte tundmist,” ütles EKRE esimees Martin Helme.

Samas EKRE Euroopa Parlamendi liige Jaak Madison on lubanud vastuvõtule minna. “Kutse tuli ning lähen ka. Peale tõrvikurongkäiku,” kirjutas Madison sotsiaalmeedias.

Terviseminister Riina Sikkut sotsiaaldemokraatidest ütleb, et tema arvates on presidendi õigus kutsuda neid, keda soovib.

“Ma arvan, et presidendil on õigus ise kujundada selle peo formaati ja otsustada, keda ta osalema kutsub. Hea meel, et valitsuse liikmed on kustutud, aga samamoodi oleks võinud president ka teistmoodi otsustada,” rääkis Sikkut.

In conclusion, the “Aktuaalne kaamera” investigation into which members of the Riigikogu will attend the president’s reception has shed light on the political dynamics and priorities within Estonia’s government. The fact that not all members are willing or able to attend such an important national event raises questions about unity and representation within the country’s leadership. It also highlights the need for greater transparency and accountability in government decision-making. This investigation serves as a reminder that public officials are ultimately accountable to the citizens they serve, and their actions and attendance at important national events should reflect the best interests of the country as a whole.