“AK. Nädal”: kas Hiina tehnoloogiaga kodumasinad pöörduvad millalgi meie vastu? | Eesti

Tere tulemast Eestisse! Kui olete viimase aja tehnoloogiauudiseid jälginud, siis kindlasti olete kuulnud Hiina tehnoloogiafirmade kiirest arengust. Kuid kas meie kodusiinid võivad varsti pöörduda meie vastu? Just seda küsimust uurib “AK. Nädal” meie kodus. Kas Hiina tehnoloogia võib muuta meie igapäevaelu ja kodumasinate turu olukorda? Olge valmis avastama selle põneva teema kohta rohkem ning ehk saame koos mõtestada selle mõju Eesti ühiskonnale.

Hiina on üks maailma tugevama tehnoloogiasektoriga riike, kes on edukalt ilma tegeliku sõjata tunginud pea kõigi riikide sisejulgeolekusse. Nad on võimelised tootma ja tarnima nii kodumasinaid kui ka riiklikult tähtsaid võrguseadmeid ja seda kõike soodsamalt kui teised tehnoloogiamüüjad. Suuremal või vähemal määral on kõik Hiina ettevõtted aga riigi kontrolli all.

“Olgu alguses kohe öeldud, et Hiina on autoritaarne riik, siin ei ole vaidluskohtagi. /…/ Poliitilist vabadust seal ei ole, seal ei toimu vabasid valimisi, seal ei toimu üldse valimisi sellisel kujul nagu meie läänes sellest mõtleme. Meedia, sotsiaalmeedia kaasaarvatud, kõik uued tehnoloogiad on tugevalt Hiina riigi kontrolli all,” rääkis Tartu Ülikooli Aasia keskuse analüütik Urmas Hõbepappel.

Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse (SMIT) peadirektori asetäitja Einar Laagriküll ütles, et viimase paarikümne aasta jooksul on Hiina teinud tohutu arenguhüppe.

“Hiina tehnoloogia on viimase paarikümne aasta jooksul hästi suure arenguhüppe teinud. Kui kunagi nad lähtusid, olid pigem kopeerivas situatsioonis ehk nad kopeerisid teisi tehnoloogiaid, siis täna nad ka teevad innovatsiooni väga palju. /…/ Kas nad on nüüd tugevamad kui mõni teine tootja või mõni teine mõne teise riigi toodetud tehnoloogiad, see nüüd sõltub sellest konkreetsest sektorist,” sõnas ta.

Välisluureamet peab Hiinat Eestile ohuks, sest suurriigi eesmärk on jõuda maailma domineerivasse punkti, kus nende tehnoloogilisi lahendusi ei oleks võimalik lääne omadega asendada. Sel nädalal avaldatud välisluureameti aastaraamatus seisab, et viimased kümme aastat on Hiinas käinud järjepidev töö ka selle nimel, et rahvusvaheliselt kehtestatud standardeid muudetaks Hiina tehnoloogiale soodsas suunas.

“Hiina tehnoloogia ühildub enamasti ainult teise Hiina tehnoloogiaga. Ehk kui me räägime näiteks riiklikul tasandil, kui ostetakse mingisuguseid komponente, siis selleks, et tehnoloogiat laiendada või arendada, tuleb osta järgmised Hiina komponendid ja satutakse Hiinast sõltuvusse,” selgitas välisluureameti peadirektor Kaupo Rosin.

“Täna on see olukord, kus ma arvan, on päris paras aeg meie suurtel liitlastel nii-öelda jalg maha panna ja öelda, et nüüd me peame uuesti tõsiselt vaatama, kas, kui palju me oma tööstust saadame Hiina majanduse ülesehitamiseks ja kui palju me peame suutma säilitada oma majanduslikku iseseisvust,” kommenteeris NATO küberkaitsekoostöö keskuse direktor Mart Noorma.

Hiina tehnoloogiat võib näha vaat et kõikjal. Nad on tugevalt esindatud telekommunikatsioonisektoris, nad panustavad üha enam päikese- ja tuuleparkide edendamisesse ning on juhtivad elektriautode ja iseliikuvate sõidukite arendamisel.

Ka kodumasinad on tihtipeale Hiina toodang. Aga kas üht robottolmuimejat peaks siis kohe kartma? Mart Noorma ütleb, et Hiinaga seonduvad ohud kuuluvad kohati ulmevaldkonda.

“Võtame robottolmuimeja. Põhimõtteliselt üks hüpoteetiline stsenaarium, mille kunagi keegi käis välja: kui sa võtad kõik Eestis või maailmas olevad robottolmuimejad ja sa muudad tema tarkvara niimoodi, et ta kütab nina vastu seina ja pressib, ei lülita ennast välja, ei keera kõrvale, vaid pressib ennast jõuga vastu seina, siis kui kaua läheb aega, et mootor üle kuumeneb ja see robot põlema läheb? Võib-olla üks 100-st läheb põlema, aga kui maailmas meil on 10 miljonit, 100 miljonit, siis see tähendab 100 maha põlenud maja, mille rünnak saavutati ainult läbi robottolmuimeja,” kirjeldas Noorma.

Samas pole Noorma hinnangul tarvis ka üle muretseda, sest sellele, kas Hiinal peaks taoliseks rünnakuks kunagi motivatsioon tekkima, mõtlevad pädevad riigiasutused juba praegu.

“Meil ei ole mõtet tuuleveskitega võidelda. Küsimus on pigem see, kuskohas me neid tehnoloogiaid rakendame. Küsimus on siis ennekõike kriitilises infrastruktuuris, küsimus on riigi julgeolekuga seotud küsimustes. Ja teistes kohtades me lihtsalt peamegi arvestama sellega, et meie andmed jõuavad tootjateni,” ütles Tallinna Tehnikaülikooli infotehnoloogia teaduskonna dekaan Gert Jervan.

Üks viis, kuidas Hiina meie andmeid kogub, on läbi videorakenduse Tiktok, millel on Eestis tuhandeid kasutajaid. Üks neist on sisulooja Andreas Melts, kes on ka ise Hiinas elanud ja kogenud, mida tähendab sealne jälgimisühiskond.

“Fakt on see, et hiinlased jälgivad väga palju. Ja kaameraid oli – ma just tegin testi – 100-meetrise lõigu peal meie ülikoolilinnakus täpselt 13,” ütles Melts, kes jagab Tiktokis muusikalisi etteasteid ja paroodiaid.

Ekspertide sõnul kogub rakendus videotes nähtu suurandmeteks kokku ja Hiina treenib niiviisi tehisaru tundma ka lääne inimese nägu. Lisaks on Tiktokil ligipääs kasutajate kontaktidele ja asukohale, mis loob välisluureameti hinnangul soodsa pinnase luureinfo kogumiseks või väljapressimiseks.

“Tavakasutajana ma ei mõtle igapäevaselt, et nüüd Hiina riik või valitsus kasutab minu andmeid, mis ma siia platvormile panen. /…/ Ja ma arvan, et ei ole ka otseselt eraisiku tasemel vaja. /…/ Eraisikuna jällegi, kui palju mina teha saan? Mitte väga palju,” sõnas Melts.

“Tema endaga ei juhtu sellest mitte midagi, aga see aitab tehisintellektil võib-olla paremini mõista inimeste käitumist ja selle põhjal hakata tegema ka mingisuguseid soovitusi. Kui me jällegi lähme sellesama inimestega manipuleerimise teed, siis kuidas anda selliseid soovitusi, mis inimestele kõige paremini mõjuvad,” selgitas Jervan.

Kas Hiinat tuleb siis karta või hoopis avasüli vastu võtta? Vastus on peidus tasakaalus.

“Me ei tohiks näha Hiinat kui ühte suurt, nii-öelda ühte suurt julgeolekuohtu ja et midagi muud seal ei olegi. /…/ Mitmed teemad, mis hiinlasi huvitavad, tegelikult huvitavad ka meid. Ja kui me räägime näiteks kliimaprobleemidest või suurtest maailma majandusprobleemidest, erinevatest pandeemiaga seotud probleemidest, siis mingid probleemid on lihtsalt lahendatavad ainult koos nendega neid teemasid lahates,” rääkis Hõbepappel.

Tema hinnangul pidurdavad Hiina võimekust maailmas midagi totaalselt tagurpidi pöörata sealse ühiskonna üha süvenevad probleemid.

“Selle mündi teine külg on see, et Hiinal on tõsiseid probleeme. Hiina majandus on praegu üpris halvas seisus. Neil on palju halvaks minevaid võlgu. Neil on väga suur demograafiline probleem. Hiina riik või Hiina ühiskond on hästi kiiresti vananemas ja raha selleks, et seda vananevat ühiskonda üleval pidada, tegelikult ei ole,” selgitas Hõbepappel.

Ei tasu aga eeldada, et Hiina oma ohte kunagi ei realiseeri.

“Küsimus on selles, kuidas me oleme ettevalmistatud niimoodi, et kui vastase mõni operatsioon õnnestub, siis kuidas me ta välja saame suruda, kuidas me saame sellest taastuda ja oma eluga edasi minna nii, et me minimeerime selle vastase hetkeoperatsiooni kahju meie riigikaitsele näiteks,” rääkis Noorma.

Praegu sõltub kogu Euroopa Noorma hinnangul Hiinast liiga palju. Samas on Euroopa Liit tema sõnul nüüdseks iseseisva tootmisvõimekuse vajalikkusest aru saanud.

Üks suund, mida Noorma hinnangul tuleks jälgida, on see, et pärast Ukraina võitu sõjas kaaluks ka Eesti Ukrainat koostööpartnerina, kellega koos tootmist üles ehitada ja seeläbi vähendada sõltuvust Hiinast.

Allikas:
“Aktuaalne kaamera. Nädal”

Kokkuvõttes näitab “AK. Nädal” saade, et Hiina tehnoloogia jõuab üha rohkem kodudesse üle maailma, sealhulgas ka Eestisse. Ehkki see võib tuua kaasa mugavusi ja uusi võimalusi, tuleb olla teadlik ka sellega kaasnevatest turvariskidest ja võimalikest tagasilöökidest. On oluline, et tarbijad oleksid teadlikud päritoluriigist ning jälgiksid hoolikalt kodumasinate turvalisust. Samuti peaksid tootjad ja ametiasutused tegema kõik endast oleneva, et tagada tarbijate kaitse ja privaatsus. Seega tuleb jälgida ja reguleerida Hiina tehnoloogia levikut Eestis, et tagada meie kodude turvalisus ja privaatsus.