Ajateenistust läbiv naine: miks mina ei võiks olla see, kes kodumaad kaitseb? | Inimesed

Eestis on ajateenistus kohustuslik meestele, kuid üha enam naisi on hakanud kaaluma ajateenistuse läbimist. Miks mitte mina olla see, kes kodumaad kaitseb? See küsimus on hakanud üha rohkem naisi kõnetama ning tõstatama mõtteid ja arvamusi sel teemal. Selles artiklis uuritakse, miks üha enam naisi soovivad osaleda ajateenistuses ning millised on nende motivatsioonid ja väljakutsed sel teekonnal. Tuuakse välja erinevad kogemused ja lood sellest, mis on inspireerinud naisi astuma sellisele teekonnale ning miks nemad usuvad, et ka nemad saavad olla need, kes kodumaad julgeolekus tagavad.

Reede hommikul andis Jüriöö pargis 121 Vahipataljoni noorsõdurit sõdurivande. Nende seas ka üks naine, Nastassia Humal, kes rõhutas “Vikerhommikus”, et peab oma kodumaa kaitsmist oluliseks.

26-aastane Nastassia Humal on kahe lapse ema, kes otsustas eelmisel aastal aega teenima minna. Kuna ajateenistusest saab osa võtta 27. eluaastani, oli tal selleks viimane võimalus. Ajateenistusele oli naine ka varem mõelnud, kuid kuna tal ei olnud kuni 2022. aastani Eesti kodakondsust, ei olnud tal varem võimalust plaani ellu viia.

“Ma olin Valgevene kodakondsusega ja peale sündmusi, mis Valgevenes toimusid, mõtlesin, et pean otsuse ära tegema. Kuna mul olid kõik võimalused olemas, siis mõtlesin, et pean Eesti kodakonduse ka kätte saama. Siis mõtlesingi, et kuna see valdkond on mind alati huvitanud, peab ära proovima,” rääkis ta.

Eestisse kolis Humal varases lapsepõlves. Hariduse omandas ta venekeelses koolis, kuid tänasel päeval vestleb ta vabalt ka eesti keeles – ka oma lastega räägib ta just eesti keeles. “Minu lapsed on minu peegeldus. Kuna ma austan ja armastan seda riiki, on see põhjus, miks ma keelt oskan.”

Ajateenistusse proovis naine minna eelarvamusteta. “Ma teadsin, kuhu ma lähen. Seal on palju poisse, aga igast poisist saab ükspäev mees. Võtsin ennast kokku ja läksin,” rääkis ta ning lisas, et juba esimeste kuudega oli näha, kuidas kaasteelised igas mõttes kasvanud on.

Toakaaslaste kohta jagub Humalal vaid kiidusõnu. “Nad on võib-olla tänu minule isegi tagasihoidlikumad. Kuna tüdruk on ka toas, ei julge nad võib-olla nii palju roppuseid öelda,” pakkus ta. “Hirm oli, et nad hakkavad naistevastaseid nalju tegema, aga midagi pole olnud.”

Kuigi Eestis on kaitsevägi meestele kohustuslik, soovib osa kaitseväekohuslasi sellest mööda hiilida. Humal seda kellelegi ette ei heida. “Igal inimesel on erinev sisemine jõud või vaimne valmisolek,” märkis ta. “Minu vaimne tervis on niivõrd tugev, sest keskkond, kus ma olen kasvanud, ei olnud normaalne. Minu iseloom on tugev, sest ma olen karastunud. Tegelikult on see halb kogemus, aga praegu on sellest kasu,” nentis ta.

Kuigi kaitsevägi pole füüsiliselt lihtne, pole see Humala sõnul ka kontimurdev. “Ma olen enne seda jõusaalis käinud ja trenni teinud. Ma olengi selle ala sel põhjusel valinud, et mulle meeldib liikuda ja sporti teha. Seda saab kaitseväes iga päev teha ja mõtlesin proovida,” sõnas ta.

Kehalise testi suurimaks väljakutseks osutus Humala jaoks kõhulihaste tegemine. “Praegu tuleb 50, alguses oli 23, aga kätte oli vaja saada 46 – seal ma kukkusingi läbi. Aga see on seotud kahe rasedusega ning peale seda polnud jõusaalis kõhulihaseid teeninud,” rääkis naine, kelle sõnul andis esialgne läbikukkumine talle motivatsiooni juurde.

Tulevikus plaanib Humal tegevväelaseks jääda. “Ma armastan enda kodumaad ja keegi peab seda ka kaitsma: miks mitte mina?” arutles ta.

Kokkuvõttes võib öelda, et ajateenistus on oluline kogemus, mis annab võimaluse osaleda kodumaa kaitsmises. See ei tohiks olla vaid meeste privileeg, vaid ka naiste võimalus näidata oma pühendumust ja valmidust riiki kaitsta. Ajateenistus annab osalejatele väärtuslikke oskusi ja enesekindlust ning aitab luua tugevama ja ühtsem ühiskonna. Seega, iga naine peaks saama võimaluse läbida ajateenistus ja anda oma panus kodumaa kaitseks.