Ajakirjanduspreemiate nominentide sekka pääses mitu ERR-i lugu | Eesti

Tere tulemast, kallid lugejad! Täna on meil suur rõõm teatada, et mitmed ERR-i lood on nomineeritud ajakirjanduspreemiatele. See on suurepärane tunnustus meie ajakirjandusele ja kinnitab veelkord meie pühendumist kvaliteetsele uudistekajastusele. ERR-i meeskond on teinud suurepärast tööd, tuues lugejateni olulised lood ja uurimused. Oleme uhked, et meie ajakirjanikud on pälvinud sellise tunnustuse ning jätkame samas vaimus ka tulevikus. Loodame, et teie, kallid lugejad, olete nendele lugudele kaasa elanud ning meie tööd jälgite ja hindate. Aitäh teile!

Bonnieri preemia nominentide hulka pääsesid ERR-is ilmunud artiklisari peaminister Kaja Kallase abikaasa idavedude skandaalist. Just ERR-i portaal kirjutas esimesena, et peaministri abikaasale osaliselt kuuluv ettevõte jätkab vedusid Venemaale. ERR-is ilmunud artiklite autoriteks olid Aleksander Krjukov, Madis Hindre ja Karin Koppel.

Kokku esitati Bonnieri preemiale 20 võistlustööd. Žürii hinnangul olid tänavused võistlustööd väga eriilmelised ning veebikanalitest kasvas välja palju häid lugusid. Võistlustööde hulgas oli viie meediamaja ajakirjanike esitatud töid.

Rootsi meediakontsern Bonnier koos ajalehega Äripäev annab võitjale auhinnaks 7500 euro suuruse preemia.

Uudise kategoorias esitati 59 tööd ja nominentide hulka pääses ERR-ist Merilin Pärli lood “Aktuaalses kaameras” ja ERR-i veebis “Pere Sihtkapital küsis uuringu jaoks TÜ nimel tuhandete naiste andmeid”, “Eamets: leidsime ühes rektoriga, et olen valesti käitunud” ja “Tartu Ülikool hoidis aastate eest ära Eametsaga seotud huvide konflikti”.

Arvamuse kategoorias laekus 47 tööd ja nominentide hulka pääses Urmet Kook ERR-i portaalis ilmunud arvamuslooga “Ei, proua peaminister”.

Kategooriate võitjad avalikustatakse 22. veebruaril toimuval Meedialiidu pressipeol.

Bonnieri kategooria nominendid:

– Äripäevas ilmunud Marge Ugezene ja Pille Ivaski lood riigipiire ületanud maksuskeemi lahtimuukimisest ja mille avaldamine sundis Armin Karu riigile ära maksma vähemalt 20 miljonit eurot. Artiklid ilmusid 10. mail “Eesti rikaste õnnemäng: Armin Karu keerutas kümned miljonid eurod maksuvabaks”, 16. mail “Miljoniskandaali uus vaatus: uurimise ajal istus maksuameti tipus Karu kaasvõitleja” ja tänavu 4. jaanuaril “Armin Karu maksab pärast Äripäeva lugude ilmumist riigile üle 20 miljoni euro”; 

– Eesti Rahvusringhäälingus ilmunud lood, mis vallandasid ja arendasid nn idavedude skandaali ja mis ilmusid 23. augustil “Peaministri abikaasale osaliselt kuuluv ettevõte jätkab vedusid Venemaale”, mille autor on Aleksander Krjukov ja “Kallas: mina ei tegele oma abikaasa äritegevusega”, mille autor on Madis Hindre ning 29. augustil “Arvo Hallik ei kavatse osalusest Stark Warehousingus loobuda”, mille autor on Karin Koppel;

– Eesti Päevalehes ja Eesti Ekspressis ilmunud artiklid, mis tõid esmakordselt välja Slava Ukraini annetuste kasutamise skandaali tegelikud telgitagused ning näitasid, kellele, kuidas ja kui palju raha liigutati. Samal päeval, kui ilmus Ekspressi artikkel, teatas Johanna-Maria Lehtme, et lahkub riigikogust. Artiklite autorid on Holger Roonemaa Herman Kelomees, Matthias Kalev, Anna Mõrunjuk ja Martin Laine. Artiklid ilmusid 15. aprillil “Lvivi jõukas abilinnapea, küünetehnik ja Eesti “aasta inimene”. Slava Ukraini miljoni euro saladus” ning 19. mail “”KEEGI PEAB SILMA PEAL HOIDMA, ET TA HÄID INIMESI PALJAKS EI VARASTAKS.” KUIDAS JOHANNA-MARIA LEHTME KÄE ALL SAI SLAVA UKRAINI HEATEGEVUSEST BISNIS”.

Žürii koosseisu kuulusid Eesti Rahvusringhäälingu saate “Pealtnägija” toimetaja-saatejuht Mihkel Kärmas, Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel, Meedialiidu juht Väino Koorberg, Õhtulehe peatoimetaja Martin Šmutov ning Eesti Päevalehe ja Delfi peatoimetaja Urmo Soonvald.

Uudise kategooria nominendid:

– Õhtulehes ilmunud Risto Berendsoni lugu “Moskvas Eesti koolitüdrukud mõrvanud mees saadetakse kolooniasse”;

– Merilin Pärli tehtud lood “Aktuaalses kaameras” ja ERRi veebis “Pere Sihtkapital küsis uuringu jaoks TÜ nimel tuhandete naiste andmeid”, “Eamets: leidsime ühes rektoriga, et olen valesti käitunud” ja “Tartu Ülikool hoidis aastate eest ära Eametsaga seotud huvide konflikti”;

– Õhtulehes, Eesti Ekspressis ja Äripäevas ilmunud Ekvard Joakiti, Risto Berendsoni, Helen Mihelsoni ja Eliisa Matsalu artiklid riigikogu liikmete kütusekaartide kuritarvitamisest:
Lood ilmusid Õhtulehes “”KERI PERSE, IDIOOT!” Viimasel tööpäeval 243 liitrit tankinud rahvasaadik keeldub selgitustest”; Eesti Ekspressis “Kütuse-Grünthali uued seiklused. Rahvasaadiku kütusekaardiga tangiti ajal, mil ta istus riigikogu saalis” ning Äripäevas “Kütusekaardi sihka-sahka: riigikogulase paagis põlevad bensiin ja diisel läbisegi”, “Keskkriminaalpolitsei alustab Kalle Grünthali suhtes kriminaalmenetlust” ja “Grünthali kolm versiooni, miks ta bensiini ja diislit korraga tankis”. 

Arvamuse kategooria nominendid on:

– Erik Gamzejev Põhjarannikus ilmunud arvamusega “Kas Stalnuhhini ja Petersoni valijaid on põhjust ka tänada?”;

– Urmet Kook ERR-i portaalis ilmunud arvamusega “Ei, proua peaminister”;

– Dannar Leitmaa Õhtulehes ilmunud arvamusega “RAHA ON OTSAS | Dannar Leitmaa: ta kruiisis ringi luksusmaasturiga, aga nüüd otsib juhutöid. Mis läks valesti?”;

– Rahel Lepp Lääne-Virumaa Uudistes ilmunud arvamusega “Suurperede missivõistlus”

Olemuse kategooria nominendid on:

– Risto Berendson, Helen Mihelson ja Kadri Kuulpak Õhtulehes ilmunud artiklitega “ÕHTULEHE SUUR UURIMUS: iga neljas arstiõppe lõpetanu kaob”, “KUHU KAOVAD ARSTID? | PERH-i uus ülemarst: konkureerime soomlastega iga päev” ja “KUHU KAOVAD NOORED ARSTID? | “Poolnaljaga öeldes valitseb haiglas hierarhia: arst, õde, kõikvõimalikud teised haiglatöötajad, taburet ja siis arstitudeng”;

– Eero Epneri artikkel Eesti Ekspressis “SUUR LUGU | “VÕITSIME!” Liberaalne ühendus seadis juba alustades eesmärgiks valimiste mõjutamise”;

– Äripäevas ilmunud Polina Volkova ja Liis Treimanni lugu “Prouad prügikasti kallal ja magamiskotiga söögisabas. Eestis käib toidujaht”;

– Delfis ilmunud lugu “SÕJA HÄÄLED | Pimeduses surma ja elu vahel kuuldu jääb saatma aastateks”, mille autorid on Ester Vaitmaa, Joonatan Allandi, Bianca Mikovitš, Elise Christin Jörberg ja Mart Nigola

Noore ajakirjaniku preemia nominendid on Ekvard Joakit Eesti Ekspressist, Anna Teele Orav Eesti Ekspressist ja Jaan Martin Raik Äripäevast.

2023. aasta parima uudise, olemusloo ja arvamuse auhindu rahastavad Delfi Meedia, Äripäev ja Õhtuleht Kirjastus.

Žürii tööd juhatas Eesti Päevalehe ja Delfi peatoimetaja Urmo Soonvald. Žüriisse kuulusid Sirbi tegevtoimetaja Lea Larin, ERR-i ajakirjanik ja meediaekspert Marju Himma-Kadakas, Õhtulehe peatoimetaja Martin Šmutov, Äripäeva uuriva ja uudistetoimetuse juht Viivika Rõuk, advokaadibüroo Cobalt vandeadvokaat ja pressinõukogu aseesimees Kadri Michelson, Hiiu Lehe peatoimetaja Raul Vinni ning noore ajakirjaniku ja elutöö preemia rahastajate esindajana Ekspress Grupi nõukogu liige Hans H. Luik.

Kokkuvõttes võib öelda, et ERR-i lugude mitmekülgsus ja kvaliteet on toonud nende autoritele mitmeid ajakirjanduspreemiate nominatsioone. See näitab, et ERR-il on tugev meeskond, kes suudab kajastada mitmekesiseid teemasid ning pakkuda kvaliteetset ja professionaalset ajakirjandust. Nende lugudele on omistatud tähelepanu nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasandil ning see on oluline tunnustus nende tööle. Loodame, et ERR-i ajakirjanikud jätkavad sama tugeva ja mitmekülgse ajakirjanduse pakkumisega ka tulevikus.