Agentuur: süsiniku sidumise mõttes pole mõistlik praegu raiemahte vähendada | Majandus

Tere tulemast Eesti agentuuri! Siin me usume, et praegusel hetkel ei ole mõistlik vähendada metsaraie mahte süsiniku sidumise seisukohalt. Meie majandusliku perspektiivi järgi on oluline leida tasakaal keskkonnahoiu ja majanduskasvu vahel. Teeme tihedat koostööd teadlaste, poliitikute ja ettevõtjatega, et leida parimad lahendused meie metsade jätkusuutlikuks majandamiseks. Tule ja liitu meiega, kui sa jagad meie visiooni puhta ja jätkusuutliku keskkonna loomiseks!

Kuigi kliimaministeeriumi värske, 2022. aasta andmetele tuginev kasvuhoonegaaside inventuur seda veel ei näita, on Eesti süsiniku heitekogused tegelikult vähenemas. Keskkonnaagentuuri hinnangul ei oleks praegu ka mõistlik metsaraie mahte vähendama hakata.

Värske kasvuhoonegaaside inventuur näitas, et kuigi aastatel 2020 kuni 2022 Eestis kasvuhoonegaaside emissioon kasvas, on kogutase 14,3 miljonit tonni süsinikdioksiidi ekvivalendina ajaloolises mõttes üsna madal. Suurema osa Eesti kasvuhoonegaaside emissioonist moodustas 2022. aastal 65 protsendiga energeetika, 19 protsenti tuli transpordist ja 11 protsenti põllumajandusest.

“Kui kasvuhoonegaaside kogu komplekti vaadata, siis energeetikasektoris ja transpordisektoris tehtavad muudatused mõjutavad kõige rohkem suurt pilti,” ütles kliimaministeeriumi rohereformi asekantsler Kristi Klaas.

Kasvuhoonegaaside inventuur kasutab veel 2022. aasta andmeid, mil Eesti põlevkivijaamadel õnnestus veel kõrge elektrihinna tõttu paljudel tundidel turule jõuda. 2023. aastal põlevkivielektri maht märgatavalt kukkus.

“2023. aastal oli meie CO2 kvoodi maht turuhinnas alla 300 miljoni ehk 500 miljonilt 300 miljonile. See on väga märkimisväärne muutus. Ja me ka tootsime elektrit kaks korda vähem – 5,1 teravatt-tundi 2022. aastal ja 2,2 teravatt-tundi 2023. aastal,” rääkis Eesti Energia juhatuse liige Andres Vainola.

Seega põhimõtteliselt on põlevkivielektri vähenemine juba kaotanud suure osa Eesti kasvuhoonegaaside heitest.

“See on tõsi. Energeetikasektoris tehtavad muudatused just 2030. ja 2035. aasta perspektiivis väga märkimisväärselt heidet vähendavad,” sõnas Klaas.

Lisaks arvutati kasvuhoonegaaside inventuuri käigus uue metoodikaga ümber ka maakasutuse, selle muutuse ja metsanduse kasvuhoonegaaside heitmed. Kui varem spekuleeriti, et metsaraiet hüppeliselt vähendamata võib Eesti hiigeltrahvi saada, siis nüüd seda ohtu ei ole.

“Tänaste raiemahtude puhul sellist trahvi ei pruugigi tulla. Praegu ikkagi, jah, lähikümnendil 10 kuni 11 miljonit tihumeetrit raiemahuna on täitsa ikkagi siduv,” ütles Eesti Maaülikooli metsandusliku modelleerimise ja andmestike vanemteadur Allan Sims.

Ka keskkonnaagentuuri metsandusosakonna peaspetsialisti Eve Suursilla sõnul oleks süsiniku sidumise mõttes mõistlik praeguste raiemahtudega jätkata ja raieküpseks saanud mets maha võtta.

“Kui me jätame raieküpse metsa raiumata, siis on meil ülekaalus vana mets, vanem mets, mis ei suuda nii hästi süsinikku siduda. Nagu me teame, süsinikku seovad kõige paremini just noored ja keskealised metsad, kus juurdekasv on suur,” rääkis Suursild.

Samas, pikemas perspektiivis Eestis mets keskmiselt nooreneb, mis toob ise kaasa raiemahu vähenemise.

Kokkuvõttes võib öelda, et Eesti agentuuri seisukohast ei ole praegu mõistlik vähendada raiemahte süsiniku sidumise eesmärgil. Kuigi see võib tunduda vastuoluline keskkonnakaitse seisukohalt, on oluline leida tasakaal majandusliku ja keskkonnaalase jätkusuutlikkuse vahel. Jätkuvalt tuleb uurida alternatiive ja võimalusi süsiniku sidumise suurendamiseks ning metsanduse jätkusuutlikkuse tagamiseks. Eesti agentuur peab jätkuvalt kaaluma erinevaid lahendusi ning tegema otsuseid, mis toetavad nii majanduslikku arengut kui ka keskkonnakaitset.