AfD kongress Essenis algas kokkupõrgetega | Välismaa

Tänases kiirelt muutuvas poliitilises maastikus on äärmusparempoolse erakonna Alternatiiv Saksamaale (AfD) esilekerkimine Saksamaal tekitanud hirmu ja poleemikat. Selle esindajad on süüdistatud vihakõnes ja ksenofoobias, ähvardades riigi avatud ja salliva ühiskonna aluseid.

Kui AfD kongress kogunes hiljuti Essenisse, langes see kokku kokkupõrgete ja protestidega, mis kajastavad sügavalt juurdunud lõhesid Saksamaa poliitikas. Kuigi erakond väidab, et esindab rahvuskonservatiivseid väärtusi, on kriitikud väitnud, et see soodustab sallimatust ja õõnestab demokraatiat. Kongress pakub valgustavat ülevaadet Saksamaa ühiskonna praegu seisvatest väljakutsetest ja dilemmadest, samuti sellest, kuidas AfD võib kujundada riigi poliitilist tulevikku.

Saksa parempopulistlikuks peetava erakonna Alternatiiv Saksamaale (AfD) kahepäevane kongress Essenis algas meeleavaldajate ja politseinike kokkupõrgetega.

AfD sai hoolimata arvukatest skandaalidest juunis peetud Euroopa Parlamendi valimistel parima tulemuse alates partei loomisest 2013. aastal.

Kongressist võtab osa umbes 600 delegaati. Essenisse on toodud korda valvama tuhanded politseinikud. Võimude prognooside järgi võib AfD vastasest meeleavaldustest osa võtta kuni 80 000 inimest.

“Rüttenscheldi kvartalis leidis aset mitu häirivat vägivaldset aktsiooni. Demonstrandid, mõned kapuutsides, ründasid julgeolekujõude. Kinni peeti mitu inimest,” teatas Nordrhein-Westfaleni liidumaa politsei.

Ametnikud on hoiatanud, et vägivallatsejate hulgas võib olla vasakäärmuslasi.

“Oleme siin ja jääme siia,” kuulutas AfD kaaspresident Alice Weidel kongressi avades. “Meil on õigus pidada kongressi nagu kõigil parteidel,” lisas ta.

AfD kongressiga seotud julgeolekumurede kõrval teeb ametivõimudele peavalu ka jalgpalli Euroopa meistrivõistlused. Viimane Saksamaa ja Taani mäng peetakse laupäeva õhtul Dortmunds, Essenist mitte väga kaugel.

AfD sai europarlamendivalimistel 16 protsenti häältest, mis andis opositsioonis olevate konservatiivide CDU-CSU järel teise koha, kuid edestas võimukoalitsiooni kuuluvaid kantsler Olaf Scholzi sotsiaaldemokraate.

Jaanuaris 22 protsendini tõusnud toetust vähendasid aga valimiste ajaks skandaalid, mis tabasid muu hulgas erakonna esikandidaati Maximilian Krah’d.

“Ma usun, et partei on viimastel kuudel palju õppinud ja on tulevikus juhtivaid kandidaate esitades väga ettevaatlik,” ütles uueks ametiajaks kandideeriv kaaspresident Weidel neljapäeval väljaandele Politico.

Krah’d süüdistati esialgu kahtlastes sidemetes Venemaa ja Hiinaga, seejärel tuli ta välja natse õigustava avaldusega, mispeale visati AfD europarlamendi paremäärmuslikust Identiteedi ja Demokraatia (ID) rühmast välja.

Pärast valimisi jättis AfD kõigi hädade põhjuseks peetava Krah’ Brüsselisse lähetatavast delegatsioonist välja, kuid ID ei tundu tahtvat erakonda tagasi võtta.

Kongressil pannakse muu hulgas hääletusele ettepanek loobuda kahe parteijuhi tavast. Edaspidi oleks üks president ja peasekretär.

Kui algatus läbi läheb, kaotab tõenäoliselt koha teine kaaspresident Tino Chrupalla, oletab Saksa meedia.

Chrupalla ja Weidel on mõlemad toetanud peasekretäri ametkoha loomist, mis nende arvates aitaks muuta erakonda 2025. aasta Saksa parlamendivalimiste ajaks professionaalsemaks.

Septembris ootavad ees kolme Ida-Saksa liidumaa valimised, kus AfD juhib arvamusküsitlustes.

The AfD congress in Essen has been a polarizing event, with protesters and police clashing. The party’s right-wing rhetoric and anti-immigration stance have caused widespread concern, particularly over a recent proposal to ban migration for Muslims. The congress has exposed deep divisions within German society, highlighting the rise of far-right extremism and the challenges faced by mainstream parties in addressing populism and xenophobia.