Aastane hinnatõus jaanuaris oli viis protsenti | Majandus

Tere tulemast Eestisse! Jaanuaris teatas statistikaamet, et aastane hinnatõus oli viis protsenti, mis tähendab, et tarbijahinnaindeks kasvas tugevalt. See peegeldab majanduse tervist ja elukalliduse kasvu, mis võib mõjutada inimeste igapäevaelu ja eelarvet. See uudis on oluline kõigile, kes elavad või töötavad Eestis, ning annab aimu majanduse hetkeseisust ja tulevikuväljavaadetest. Palju õnne selle saavutuse puhul, kuid olge teadlikud ka selle mõjust teie igapäevaelule!

Aastaga kasvasid Eesti tarbijahinnad viie protsendi võrra, näitavad statistikaameti jaanuari andmed.

Jaanuaris võrreldes detsembriga kasvasid hinnad 1,3 protsenti.

Põhjalikuma tarbijahinnaindeksi info avaldab statistikaamet 7. veebruaril.

Detsembris oli aastane hinnatõus 4,3 protsenti.

Luminori peaökonomist Lenno Uusküla ütles, et võttes välja sesoonsed kõikumised, nagu jaanuari regulaarsed soodusmüügid, oli kuine hinnatõus lausa 1,4 protsenti.

“Nii suur hinnatõus jaanuaris on üllatav. Käibemaksu lisamine võiks kokku tuua maksimaalselt 1,66 protsendise hinnatõusu, kuid seegi on teoreetiline, sest osad kaubad ja teenused ei ole käibemaksuga maksustatud,” märkis Uusküla. “Lisaks kadus jaanuarist ära tasuta maakondlik ühistransport, see tõstis transpordi hinda üldises hinnaindeksis. Kuid ka selle mõju üldisele hinnaindeksile peaks olema piiratud. Paljud ettevõtted oma kaupade ja teenuste hindu jaanuaris seoses käibemaksumuudatusega ei tõstnud ja hoiti oma kliente.”

“Hetkel, ilma eri kaubagruppide hindade avalikustamist, on raske hinnata, mis oli täpselt hinnatõusu taga. Viimati toimus selline elukalliduse hüpe ühe kuu jooksul eelmise aasta aprillis, kui lõppesid energiatoetusmeetmed ning enne seda 2022. aasta suvel, millal olid energia ja muude toormete hinnad rekordiliselt kerinud,” lisas Uusküla.

Kui detsembrini oli viimase poole aasta jooksul Eestis ühtlustatud tarbijahinnad tõusnud 0,6 protsendi võrra, siis kuue kuu jooksul jaanuarini on hinnatõus olnud juba 2,4 protsenti.

“Üldine palgatõus on olnud hinnatõusust suurem ning seetõttu on veidi ostujõud paranemas. Arvestades Eesti nõrka majanduse seisu, väikest tarbimist, tootmist ja eksporti, peaks olema hindadel jätkuvalt ruumi alaneda,” märkis Uusküla. 

Kokkuvõttes näitab viieprotsendiline hinnatõus jaanuaris majanduse jätkuvat tugevust Eestis. See võib olla murettekitav tarbijate jaoks, kuid samas näitab ka majanduskasvu aktiivsust ja elavust. Oluline on jälgida, kuidas see hinnatõus mõjutab tarbijate ostujõudu ja üldist majanduskasvu. Samuti on oluline jälgida, kuidas valitsus ja keskpank reageerivad sellele hinnatõusule ning milliseid meetmeid võetakse inflatsiooni kontrolli all hoidmiseks. Üldiselt võib öelda, et Eesti majandus on endiselt tugev, kuid võib-olla vajab tarbijate ja ettevõtete teadlikkuse tõstmist hinna- ja kulude muutustega kohanemisel.